Koomapatsiendiga saadi kontakt masina abil

Mees, keda arvati olevat viis aastat viibinud vegetatiivses seisundis, suudab mõttemustrite abil edastada jah- ja ei-vastuseid, selgub Briti ja Belgia teadlaste koostöös valminud uurimusest.

2003. aastal sai praeguseks 29-aastane mees ränga peatrauma liiklusõnnetuses. Tal puudusid füüsilised reaktsioonid ning arstid pidasid tema seisundit viimased viis aastat vegetatiivseks, vahendab AFP.

Funktsionaalse magnetresonants-tomograafia (fMRI) abil kaardistati patsiendi ajutegevust sellal, kui talle esitati jah- või ei-vastuseid nõudvaid küsimusi nagu “Kas su isa nimi on Toomas?”.

“Patsiendi tomogrammi nähes olime vapustatud. Ta suutis anda õiged vastused meie esitatud küsimustele, muutes lihtsalt oma mõtteid, mille me seejärel fMRI-tehnoloogia abil dešifreerisime,” selgitab Inglismaal Cambridge’is tegutseva Wolfsoni ajutomograafia keskuse doktor ning mainekas teadusväljaandes New England Journal of Medicine avaldatud uurimuse juht Adrian Owen.

Uus tehnoloogia oskab tervete, mitte-vegetatiivsete katsealuste ajude vastuseid sellistele küsimustele dešifreerida sajaprotsendilise täpsusega. Seni polnud seda aga katsetatud liikumis- ja kõnevõimetute patsientide peal.

Kolmeaastase uurimuse vältel tomografeeriti Cambridge’is ja Liege’is 23 vegetatiivsena diagnoositud haiget. Uus tehnoloogia tabas teadvusemärke neist kolmel, jah- ja ei-vastuste kaudu suhelda õnnestus uurijail aga ainult ühe taolise patsiendiga

“Praegu on veel vara kindlalt öelda, kuid me loodame tulevikus arendada selle tehnika tasemele, mis võimaldaks mõnedel patsientidel väljendada tundeid ja mõtteid, kontrollida keskkonda ja tõsta elukvaliteeti,” ütleb Liege’i ülikooli doktor ja Belgia töörühma juht Steven Laureys.

“Näiteks oleks võimalik liikumis- ja kõnevõimetutelt, ent teadvusel patsientidelt küsida, kas neil on valus, mis lubaks arstidel otsustada, millal manustada valuvaigisteid,” ütleb Liege’i neurofüsioloog Audrey Vanhaudenhuyse.

“Tegemist on kaugeleulatuva uurimusega,” märgib Laureys agentuurile, rõhutades, et vaja on läbi viia laiaulatuslikumaid uuringuid ja rohkem katseid mittereageerivate patsientidega.

“Nüüd peame koos multidistsiplinaarse meditsiinikogukonna ja juriidiliste ekspertidega maha istuma ja vaagima, mida hakata peale selle uue teadmisega, millel võib olla praktilisi tagajärgi mitmes valdkonnas, näiteks abistatud enesetappude reguleerimisel.”