„Kolme vanema lapsed” näevad peagi ilmavalgust?

Teadlased on pärast kahe bioloogilise emaga munaraku viljastamist astunud sammukese lähemale vastuolulise „kolme lapsevanemaga lapse” konstrueerimisele.

Teadlased kasutasid noorte doonorite munarakke vanemate naiste kahjustatud munarakkude remontimiseks, et suurendada nende viljastumise tõenäosust, vahendab Daily Telegraph.

Munarakke pole veel laste saamiseks kasutatud, kuid neisse on sisestatud spermatosoidid ning saadud laboratooriumis tulemuseks varajase etapi looted.

Ehkki selline protseduur süstib uut elujõudu „vanadesse munarakkudesse” ja võib kõrvaldada ka geneetilisi haiguseid, kutsub see tõenäoliselt esile avalikkuse marulise eetilise reaktsiooni, kuna kriitikute arust võib taoline praktika viia hübriidide või geneetiliselt muundatud lasteni.

„Usun, et kui saaksime need uued konstrueeritud looted siirdada üska, oleks meie edukusprotsent kõrge,” kommenteeris töö juhtiv autor Atsushi Tanaka.

Vanemate naiste puhul nurjub kunstlik viljastamine tihti, kuna nende munarakkude pinnal, tuuma ümbritsevas tsütoplasmas esineb ebanormaalseid moodustisi.

Jaapanis Püha Ema haiglas töötavad uurijad usuvad, et üks võimalus probleemi ületamiseks oleks siirdada terve tuum, mis sisaldab suurema osa lapse valmistamiseks vajalikku teavet, doonori tsütoplasmasse.

Teadlaste töörühmal õnnestus selline protseduur 31 munarakuga, millest seitse moodustasid pärast katseklaasis seemnerakuga viljastamist „varajase etapi looted”.

Inimeste viljastamise ja embrüoloogia seaduse kohaselt on taoline protseduur Suurbritannias endiselt seadusevastane, kuid valitsus on kehtestanud raamistiku seesuguste reeglite lõdvendamiseks juhul, kui teadus peaks tõestama, et sellel võib olla positiivne mõju tervisele.

Augustis õnnestus Oregoni riiklikul esikloomaliste uurimise keskusel ja Oregoni tervishoiu- ja teadusülikoolil töödeldud munarakkudest pärdikuid aretada.

Füüsiliselt tervete järglaste saamiseks asendasid Oregoni teadlased munaraku mitokondrid ehk rakkude akud doonori omadega.

Nad peavad protseduuri sedavõrd edukaks, et inimkatseid võiks alustada kohe, kui vaid seadus seda lubaks.

2001. aastal lahvatasid USA-s kired pärast seda, kui noore munaraku mitokondreid süstiti viljastumisväljavaadete parandamiseks vanema naisterahva munarakkudesse. Väidetavalt tuli taolise tehnika toel tookord ilmale viisteist last.

Mitu ülikooli, nende hulgas Newcastle’i ja Durhami ülikoolide vastav koostööprojekt, väidavad, et neil on õnnestunud laboratooriumis inimese tüvirakkudest konstrueerida seemnerakke.