Dokumenteerimaks needistatud keelega isikute hulgas eeldatavasti levinud nähtust, kogusid Buffalo ülikooli hambateadlased patsiendilt fotosid. Ilmnes, et lõhet neiu ülemiste keskmiste lõikehammaste vahel enne keele augustamist ei olnud, vahendab LiveScience.

Lõhe paigutuse alusel järeldasid uurijad, et hammastevaheline lünk tekkis hantlikujulise needi igapäevasest surumisest vastu ülahambaid seitsme aasta vältel.

“Üks ortodontia ehk hambumushäirete ravi põhilisi tõekspidamisi on, et igasugune jõud liigutab aja jooksul hambaid,” ütleb Buffalo ülikooli hambaraviteaduskonna ortodontia abiprofessor ja teadustöö juhtiv autor Swansan Tabbaa.

Sama ülikooli juures varem läbi viidud uuring näitas, et keele augustamine tekitas Buffalo keskkooliõpilastel metallehtega hammaste torkimise harjumuse, mida õpilased nimetasid “mängimiseks”.

“Neeti ei eemaldata kunagi, sest keel on sedavõrd sooniline elund, et “hantli” väljavõtmisel kasvab sellest jäänud auk kinni,” osutab professor Tabbaa. “Nii on täiesti loogiline, et needi pidev surumine vastu hambaid — päevast päeva, vahetpidamata — muudab nende asetust või ajab üksteisest eemale.”

Uurimus avaldati ajakirja Clinical Orthodontics juulinumbris.