Kas peagi on järg inimeste käes? Hiina teadlastel õnnestus kloonida kaks makaaki

 (42)

Kas peagi on järg inimeste käes? Hiina teadlastel õnnestus kloonida kaks makaaki
Reuters

Hiinlaste kasutatud tehnoloogia sarnaneb sellele, mille abiga sündis aastal 1996 esimene kuulus kloonstaar lammas Dolly. Sest ajast saadik on teadlaste kontol paarkümmend erinevat kloonitud imetajat – koeri, kasse, sigu, lehmi. Kuid kaks makaaki on esimesed kloonitud esikloomalised.

Esikloomaliste ehk primaatide sekka kuuluvad muuhulgas leemurid, pärdikud, inimahvid ja ka meie ise.

„Primaatide kloonimise barjäär on nüüd ületatud,“ teatas Muming Poo Hiina teaduste akadeemiast. Eile ajakirjas Cell ilmunud teadusartklis kirjutavad Poo ja ta kolleegid, et kloonimise tulemusena sündis kaks emast makaaki. Nende nimed on Zhong Zhong ja Hua Hua ja nad on praegu vastavalt umbes 7 ja 8 nädalat vanad.

Poo ütles, et õnnestunud kloonimine näitab, et teoreetiliselt on võimalik ka inimest kloonida. Ent tema meeskonnal siiski selliseid plaane pole. Teadusüldsus on üldiselt selle vastu olnud, Poo lisas, et selline tegevus keelataks niikuinii ka ühiskondlikul tasandil ära.

Seotud lood:

Loomi on kavas kasutada laborikatsetes

Loe veel

Selle asemel on Hiina teadlastel kavas luua palju identseid pärdiklasi, keda saaks meditsiiniuuringutes ja laborikatsetes kasutada. Et makaagid on inimestele palju sarnasemad kui rotid või hiired, oleksid nende peal tehtavate katsete tulemused meditsiini seisukohast märksa paremini kohandatavad.

Kloonimisprotsess oli väga ebaefektiivne: selleks, et kaks väikest ahvi sünniks, läks kokku vaja 127 munarakku. Ettevõtmine oli ka tehniliselt keerukas. Hiina teadlased eemaldasid munarakkudest DNA-d sisaldava tuuma ja asendasid selle ahvi lootest pärit DNA-ga. Munarakud kasvasid ja jagunesid, kuni arenesid varases faasis embrüodeks. Need siirati seejärel emastesse ahvidesse edasi kasvama. Kokku siirati nii 79 embrüot.

Oluline on veel seegi, et täiskasvanud ahvi kloonimine hiinlastel ei õnnestunud, hakkama saadi vaid loote kloonimisega. See tähendab, et ka täiskasvanud inimeste kloonimine ja kellegi koopia sündimine oleks ilmselt ebaõnnestumisele määratud.

Teadlased inimese kloonimisel mõtet ei näe

Michigani ülikooli teadlane Jose Cibelli ütles ABC Newsile, et ehkki inimese kloonimine võib ühel päeval tehniliselt võimalikuks saada, oleks selle praegu proovimine „kuritegu“, kuna nagu makaakide kloonimise madal efektiivsus näitab, kaasneks sellega hulgaliselt soovimatuid rasedusi. Kui ühel hetkel protseduur pärdikute peal piisavalt efektiivseks suudetaks timmida, seisaks inimkond suure moraalse dilemma ees – kas rakendada kloonimist ka inimeste peal või mitte.

„Ma ei suuda selles, kui mõnd täiskasvanud elus olevat inimest kloonitakse, mingit eriliselt suurt kasutegurit näha,“ ütles Dieter Egli Columbia ülikoolist.

Stanfordi juuraprofessor Henry Greely sõnas, et ta näeb ise tugevaimat argumenti inimese kloonimise kasuks olukorras, kus laps sureb ja leinavatele vanematele antakse võimalus järeltulija kloon üles kasvatada. Ent selline protseduur on temagi sõnul kindlasti aastakümnete kaugusel isegi siis, kui seda mingil hetkel lubataks.

Loomakaitseorganisatsiooni Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (People for the Ethical Treatment of Animals, PETA) esindajad mõistsid makaakide kloonimise hukka. „See on õudusfilm: elude, aja ja raha raiskamine. Kannatused, mida sellised eksperimendid põhjustavad, on kujuteldamatud,“ ütles PETA vanemasepresident Kathy Guillermo.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised