Doktor Ute Wilbert-Lampen vaatles südameinfarktide, rindkerevalude ning rütmihäiretega haiglasse sattunute arvu neil seitsmel päeval, mil Saksamaa turniiri ajal jalgpallimurul mängis. Turniir ise vältas Saksamaal kuu aega 9. juunist 9. juulini, kirjutab Novaator.

Võrdluseks vaadeldi ka nädalaid enne ja pärast finaalturniiri ning 2003. ja 2005. aasta suvekuid. Ühtekokku 4279 haigusjuhtu.

Neil päevil, mil Saksamaa mängis, oli Müncheni piirkonna meestel 3,26 korda rohkem südamega seotud haigusjuhte kui teistel võrdlusperioodidel. Naistel kasvas jalgpallimängude ajal südameprobleemide arv 1,82 korda.

Mängudel oli eriti suur mõju neile, kellel oli juba varem diagnoositud südamehaigus. 47 protsendil juhtudest oli tegu varasema haiguse ägenemisega. Võrdluseks võetud muudel ajavahemikel oli varemdiagnoositud südamehaigustega pöördujaid 29 protsenti.

Wilbert-Lampeni juhitud töörühm väitis end olevat esimesed, kes näitasid, et on olemas kindel seos jalgpalliväljakul toimuva ja inimeste südamete tervise vahel. Südameprobleemide arv tõusis kaks tundi enne mängu algust ning püsis kõrgel veel mitme tunni jooksul pärast matši lõppu.

Eriti palju inimesi sattus südamehaigustega haiglasse kahe mängu ajal: kui Saksamaal õnnestus raskes mängus võita Argentiinat ning siis, kui sakslased kaotasid olulise mängu Itaaliale. See viitab teadlaste sõnul asjaolule, et mitte mängu tulemus, vaid mänguga seotud erutus põhjustab äärmuslikku stressi.

Artikkel ilmus ajakirja The New England Journal of Medicine.

Kuid Itaalia teadlased tuvastasid, et itaallastele jalgpall sellist mõju ei avalda. Ühtekokku oli vaatluse all 25 159 infarktiga haiglasse sattunud haiget 2002. aasta ja 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajast ning 2004. aastast, mil peeti jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi. Itaallased leidsid, et jalgpalli vaatamise ja ägedate südamehaiguste vaheline seos on kas olematu või siis äärmiselt väikene.

Itaallaste artikkel ilmus ajakirjas International Journal of Epidemilogy.