Islandi vulkaani purse oli sel korral võimsam, ent tuhk nii ohtlik pole
Eksperdid kinnitavad, et seekordses purskes tekkiv aines moodustab suuremaid teri, mis langevad atmosfäärist maapinnale palju kiiremini. Ka hetkel valitsevad ilmastikutingimused annavad põhjust arvata, et suurem osa Euroopa õhuruumist jääb vulkaanilise suitsu ja tuha pilvest puutumata, vahendab BBC.
Pealeselle usuvad lennundus- ja meteoroloogiateenistused, et neil on nüüd olemas ja kasutusvalmis vahendid, mis olukorda tõhusamalt hallata võimaldavad.
Eyjafjallajökulli purse ei olnud tavaliste killast. Kõigepealt sulatas vulkaaniline tegevus tulemäe kohal lasuva jääkihi. Sulavesi voolas kraatrisse ja segunes seal tulise laavaga, nii et moodustus plahvatuslik kokteil.
Tükk aega pärast purset kinnitasid teadlased, et Eyjafjallajökulli tuhapilv sisaldab erakordselt peeneid ja teravaid osakesi, mis võinuks reaktiivmootoreis sulada ja need ummistada, lihvides lennukimootorite komponente ja tuuleklaase seejuures nagu liivapritsiga.
Kuu aja eest vastavasisulise uurimuse järeldused avaldanud Taani ja Islandi teadlastest koosnev töörühm kinnitas, et õhuruumi sulgemise otsus oli absoluutselt õige.
Ka Grímsvötni vulkaani katab jää, ent dr Clive Oppenheimer Cambridge’i ülikoolist leiab, et seekord pole peenikeste osakeste plahvatuslik tekkimine eriti tõenäoline.
„Tõepoolest, samasugune komponent — jääkate Grímsvötni kohal — on olemas ka nüüd,“ rääkis dr Oppenheimer. „Küll aga arvan ma, et magma koostis soosib jämedama tuha tekkimist, mis tähendab, et ilmselt langeb see taevast alla palju kiiremini kui pärast Eyjafjallajökulli purset tekkinud tuhk.“
Eyjafjallajökullis sisaldunud basalt on väga kvartsirikas, mis tegigi selle eriliselt plahvatuslikuks ja võimaldas taoliste tuhaosakeste moodustumist, mis jäid pikaks ajaks atmosfääri hõljuma.
Grímsvötn on aga teistsugune. „Eyjafjallajökulli magma kujutas endast nn trahhüdatsiiti,“ selgitas Ühendkuningriigi avatud ülikooli vulkanoloog dr Dave McGarvie. „Kui Grímsvötni magmas on kvartsi 50 protsenti, siis Eyjafjallajökulli omas oli seda umbes 63 protsenti — see oli lihtsalt palju kleepuvam, nagu siirup võrreldes veega. Taolistes tingimustes toimub palju murendavam plahvatus ning tekivad palju väiksema läbimõõduga osakesed,“ rääkis ta BBC-le.
Hoolimata asjaolust, et Grímsvötni osakesed võivad maapinnale jõuda kiiremini, on purse ise ometi võimsam sündmus.
Purske algfaasis möödunud nädalavahetusel väljastas vulkaan 10–100 korda rohkem ainest sekundis kui Eyjafjallajökull.
Seda näitas kõrgus, mis Grímsvötni tuhasambal saavutada õnnestus — 17 kilomeetrit. Eyjafjallajökulli tuhk ei kerkinud kõrgemale 6–9 kilomeetrist.
Praegusel hetkel ei käitu ka ilmastik moel, mis kuidagi soodustaks olulise tuhakoguse liikumist Euroopa õhuruumi suunas.
Meteoroloogiateenistused kinnitavad, et isegi kui olukord peaks muutuma, on nad selleks valmis.
Ühendkuningriigi ilmateenistus, mille juures tegutseb Euroopa vulkaanilise tuha nõustamiskeskus VAAC, on Islandile paigaldanud uue radarseadme, mis võimaldab tuhapilve käitumise kohta senisest rohkem teavet ammutada.
Samuti on tööle rakendatud hulk optilisi andureid e lidareid, mis analüüsivad laserkiirte abil tuhapilve omadusi, näiteks tihedust.
Ühendkuningriigi ilmateenistuse esindajad usuvad, et saadud kogemus teeb tulevikus võimalikuks palju täpsemini kalibreeritud reageerimise kui 2010. aastal kehtestatud üleüldised lennukeelud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!