Abeli auhinda on välja jagatud 2002. aastast alates. Miljoni dollari suuruse auhinnarahaga preemia annab üle Norra kuningas, vahendab Novaator.

Tate’i arvuteooria-alane töö aitas lahendada matemaatika ühe kuulsaima väljakutse — tõestada Fermat’ suurt teoreemi. Teoreemi kohaselt ei ole võimalik leida kolme kahest suuremat positiivset täisarvu a, b ja c, mis rahuldaksid võrrandit an+ bn = cn. Teooria sõnastati juba 1637. aastal, kuid tõestamist ootas see üle 350 aasta. Teoreemi lahendas 1995. aastal Princetoni ülikooli teadlane Andrew Wiles, põhinedes osalised Tate’i tehtud varasematele avatustele arvuteooria vallas.

Kui varem peeti arvuteooriat puhtaimaks matemaatika vormiks, millel puudub igasugune praktiline rakendus, on see nüüd saanud oluliseks osaks interneti turvalisuse tagamisel. Üks oluline meetod andmete turvalise ülekandmise tagamiseks internetis põhineb 200-kohalistel arvudel, mis on kahe algarvu korrutised.

Tänu Tate’i arendustele arvuteoorias suudavad algoritmid selliseid numbreid kodeerimise jaoks lihtsasti luua. Puuduvad aga algoritmid, mis sooritaksid vastupidist operatsiooni — leiaksid 200-kohalise numbri algarvulised tegurid — mis muudab selliste koodide lahtimurmise häkkerite jaoks võimatuks.

Tate’i tööl põhinevad ka vigasid parandavad koodid, mis võimaldavad digitaalset infot taastada. „Kui inimene autosõidu ajal CD-d kuulab ja läbi teeaugu sõidab, ei teki muusikas auku tänu vigasid parandavatele koodidele,” selgitab Warwicki ülikooli matemaatik Ian Stewart. “Samal põhjusel ei häiri mobiilide teel saadetavaid sõnumeid kõik muud õhus lendavad raadiosignaalid.”

Norra matemaatiku Helge Holdeni sõnul on Tate Abeli auhinna jaoks sobivaim valik. „Tate’i saavutused arvuteoorias ulatuvad tagasi tema kuulsa doktoritööni ning on kestnud üle 60 aasta. Selle aja jooksul on tema nimi antud paljudele erinevatele teoreemidele,” ütleb Holden. “See on kogu elu eest saavutatu eest kuhjaga ära teenitud auhind.”