Inimese evolutsioon pole peatunud

 (226)
www.FORTE.ee
                     
Inimese evolutsioon pole peatunud
Foto: Virpi Lummaa

Darwini "tugevamate ellujäämist" soosivad seadused kujundavad inimliigi arengut jätkuvalt ka kaasajal, kinnitab Sheffieldi ülikooli teadlaste värske uurimus.

Uurijad nendivad, et looduslikku valikut tingivad jõud kehtivad inimestele täpselt samamoodi nagu ükskõik millisele muule liigile, vahendab The Independent.

Levinud väärarusaama kohaselt lõppes inimeste areng, kui hakati tegelema põllumajandusega ja normiks kujunes monogaamne kooselu.

Aastatel 1760–1849 sündinud soomlaste kohta põhjalikest kirikuarhiividest (pildil) kogutud tõendid annavad aga mõista, et nii see pole.

Teadlased analüüsisid andmeid majandusliku staatuse, sündide, surmade ja abielude kohta, pöörates erilist tähelepanu neljale looduslikku valikut mõjutavale tegurile: täiskasvanueani elus püsimisele, vastassoost elukaaslaste ligipääsetavusele, paljunemise edukusele ja viljakuse määrale.

Selgus, et võimalused, mida looduslik valik pakkus soomlastele, on võrreldavad metsikus looduses täheldatud arenguvõimalustega.

Peamiselt tingisid elukõlbulikkuse varieeruvust erinevused noorte ellujäämise määrades ja viljakuses, seda isegi jõukate elanike hulgas.
Range kinnipidamine monogaamsest normist loodusliku valiku ilmnemise potentsiaali ei pärssinud.

Sheffieldi ülikooli zooloogia- ja bioloogiateaduskonna esindaja dr Virpi Lummaa kommenteeris: "Meie uurimus näitas, et ühiskondlikud arengud ei ole mõjutanud tõsiasja, et meie liik jätkab evolutsioonilist arenemist täpselt samamoodi nagu "metsikud" liigid.

Arvamus, et evolutsioon toimus kunagi kauges minevikus ning et selleks, et iseendi olemust mõista, peame keskenduma inimkonna küttimise ja koriluse päevile, on üldlevinud, ent väär.

Oleme näidanud, et veel suhteliselt hiljutistes asurkondades on aset leidnud märkimisväärne looduslik valik, mistõttu on ilmne, et inimestele avaldavad endiselt mõju nii looduslik kui suguline valik, ehkki konkreetsed mõjutegurid, mis soodustavad mõnede üksikindiviidide tõenäosust ellu jääda või partnereid leida ja rohkem järglasi saada, on ajas ja asurkonniti muutunud."

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse kaasautor dr Alexandre Courtiol Saksamaa uurimisinstituudist Wissenschaftskolleg zu Berlin ütles: "Meeste paljunemisedukust soodustavad omadused arenevad tõenäoliselt kiiremini kui tegurid, mis pärsivad naiste paljunemisedukust.

Põhjuseks on asjaolu, et mitme partneriga paarumine suurendab meeste paljunemisedukust suuremal määral kui naiste oma. Üllataval kombel mõjutas looduslik valik ühiskonna jõukaid ja vaeseid liikmeid võrdsel määral."

Tänu maksude kogumise eesmärgil sündide, surmade, abiellumiste ning jõukuse määra üle arvet pidanud kirikuraamatute olemasolule leidub Soomes just taoliste uurimistööde jaoks kõige väärtuslikumaid andmeid. Lisaks oli ümberasumise määr Soomes enne 20. sajandit väga väike.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!


Nimi
Kommenteerimistingimused
Kasulik