Igas kolmandas inimeses peituv parasiitnakkus aitab eriti edukalt surra... kassipidajatel naistel
Uurijad avastasid, et naistel, kes on nakatunud kassirooja, ebapiisavalt kuumtöödeldud lihatoitude või pesemata aedviljade kaudu leviva toksoplasmoosi-parasiidiga Toxoplasma gondii, on suurem tõenäosus proovida endalt elu võtta, vahendab The Daily Telegraph.
Uurimus hõlmas rohkem kui 45 000 Taani naist.
Toksoplasmoosi on nakatunud umbes kolmandik maailma elanikkonnast. Parasiit peidab end aju- ja lihasrakkudes, kutsumata sageli esile üldse mingeid hoomatavaid sümptomeid.
Nakkust on seostatud muutustega nakatunu käitumises ja vaimuhaigustega nagu skisofreenia.
Uurimuse juhtiv autor, Marylandi ülikooli arstiteaduskonna aseprofessor dr Teodor Postolache ütles: "Me ei saa kindlalt väita, et just T. gondii ajendas neid naisi end tappa üritama, kuid leidsime prognostilise seose nakkuse ja hilisemas elus aset leidvate enesetapukatsete vahel, mida on kindlasti põhjust edasi uurida. Seega kavatsemegi antud seose analüüsimist jätkata."
Marylandi ülikooli ravihaldusala asepresident dr Albert Reece kommenteeris: "T. gondii nakkus on suur rahvatervishoiuprobleem kogu maailmas ning paljud inimesed isegi ei tea, et on nakatunud.
Dr Postolache on tunnustatud ekspert enesetapu neuroimmunoloogia vallas. Enesetapp on kriitilise tähtsusega vaimse tervise probleem. Kogu maailmas tapab end igal aastal miljon inimest ja kümme miljonit panevad toime enesetapukatse.
Loodame, et sedasorti uurimused aitavad meil tulevikus päästa paljusid elusid, mis praegu enesetapu läbi enneaegselt lõppevad."
Tegemist on seni kõige laiaulatuslikuma toksoplasmoosi ja enesetapukatseid seostava uurimusega ning üldse esimesega, mis dokumenteerib nakkuse avastamisele järgnenud suitsiidiüritusi.
Dr Postolache'i töörühm teatas T. gondii ja suitsidaalse käitumise vahelistest seostest juba 2009. aastal. Praegu püüab Postolache koostöös Taani, Saksamaa ja Rootsi teadlastega kinnitada ja uurida antud seost põhjustavat toimemehhanismi.
Toksoplasmoosiparasiit elutseb kasside soolkonnas ja levib nende roojaga koos väljutatavate ootsüstide ehk munatsüstide vahendusel.
Ootsüste sisse süües võivad parasitoosi nakatuda kõik soojaverelised elusolendid. Organism levib ajju ja lihastesse, kapseldudes rakusisestesse tsüstidesse ja peites seal end immuunsüsteemi eest.
Inimesed võivad nakatuda kasside liivakaste koristades, pesemata aedvilju süües, reostunud vett juues või, mis tavalisem, tsüstidega nakatunud väheküpsetatud või toorest liha süües.
Nakatumist võib põhjustada ka kööginugade pesemata jätmine pärast toore liha lõikamist ja enne kokkupuudet muude toiduainetega.
Rasedad võivad parasiidi sündimata lapsele otse edasi anda, mistõttu neil soovitataksegi nakatumise vältimiseks kassiliiva vahetamisest hoiduda.
Lastel ei arene T. gondii suhtes antikehi enne kolmandat elukuud, mis tähendab, et kui nende vereproov sisaldab antikehi, peavad need pärinema emadelt.
Teadlased uurisid Taani tervishoiuandmete registreid eesmärgiga selgitada välja, kas mõni sellistest naistest on hiljem enesetappu üritanud.
Selgus, et T. gondii nakkusega naistel on mittenakatunutega võrreldes poolteist korda suurem tõenäosus enesetappu üritada, kusjuures riski suurus kasvas võrdeliselt T. gondii antikehade määrade kasvuga.
Dr Postolache möönis, et uurimusel oli olulisi piiranguid; näiteks polnud teadlaste käsutuses andmeid selle kohta, mis siiski konkreetselt suitsidaalset käitumist põhjustas.
Ta lisas: "T. gondii nakkus ei ole tõenäoliselt juhuslik sündmus ning on mõeldav, et tulemusi saab tõlgendada ka teistpidi — et psühhiaatriliste häirete riskiga inimestel on suurem tõenäosus enne tervishoiusüsteemi poole pöördumist toksoplasmoosi nakatuda."
Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas Archives of General Psychiatry.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!