Hobusest krediitkaardini: 10 suurt ideed, mis tänapäevasel moel reisimise üldse võimalikuks muutsid

 (2)
Hobusest krediitkaardini: 10 suurt ideed, mis tänapäevasel moel reisimise üldse võimalikuks muutsid
Illustreerival eesmärgil kaader reisiteemalisest filmist "RV" (2006) / foto: filmi tootjad

Kus oleksime me ilma hobuse, kompassi või aurumasinata? Tõenäoliselt sealsamas, kust alustasime, kuna me ei saaks liikuda ei kiiresti ega ka kaugele.

1. Hobuste kodustamine

Ekspertide hinnangul kodustati esimesed hobused millalgi 4000–6000 aastat tagasi Kasahstani põhjapiirkonnas.

See tõi kaasa murrangu peaaegu kõigis inimelu valdkondades jahipidamisest ja põllumajandusest sõjapidamise ja maadeavastamiseni. Pealekauba peeti hobust toona ka täitsa maitsvaks lihaloomaks.

2. Ratas

Me oleme harjunud pidama ratast kõige elementaarsemaks leiutiseks, ent tegelikult oli inimühiskond juba üsna kaugele arenenud enne, kui mõte rattast meile pähe tuli.

Juba pronksiajal — enne, kui meil oli olemas sümmeetrilise, sileda telje ja rattapaari loomiseks vajalik tehnika — oskas inimene valmistada purjepaate, metallisulameid ja muusikariistu.

Kui me vastavad oskused viimaks omandasime, ei suutnud meid enam miski peatada. Mõned ajaloolased arvavad, et ratast on leiutatud ainult üks kord, aga et teadmine sellest levis väga kiiresti üle kogu asustatud maailma.

3. Kompass

Esimesi kompasse ei kasutatud mitte navigeerimiseks, vaid posimiseks — Hiina ennustajad 2. sajandil e.m.a. pruukisid „lõunasseosutajaid“ hoopis selleks, et leida kõige sobivamaid paiku pühade kombetalituste läbiviimiseks.

Seotud lood:

Alles hiljem saadi aru, kui palju kasu võib asukoha leidmisel olla nõelast, mis näitab alati põhjasuunda.

Aastaks 1000 m.a.j. võisid kompassidega varustatud Hiina meresõitjad seilata Hiinast praegu Saudi Araabiale kuuluvate aladeni välja, kartmata tee peal ära eksida.

4. Pikklaev

Viikingite pikklaevad kujutasid endast olemasolevate aluste uskumatult elegantset edasiarendust.

Need olid madalapõhjalised ja kerged, tänu millele oli nendega võimalik seilata võõrastel maadel ülesjõge või maabuda randades.

Pikklaevad olid ookeani ületamiseks piisavalt vastupidavad, ent samas küllalt kiiresti juhitavad, et seilata vastutuult, mis avas Muinas-Skandinaavia kartmatute meresõitjate-vallutajate jaoks suure osa maailmast.

5. Aurumasin

Ehkki avastamise au omistatakse tihti Šoti leiutajale James Wattile, olid aurumasina loojad tegelikult paljud inimesed sadade aastate jooksul.

Auruajami kõige esimest versiooni kirjeldas juba Antiik-Kreeka insener, mehaanik ja matemaatik Heron.

Üks mõtleja teise järel mängis selle ideega, millest lõpuks kasvasid välja tööstusrevolutsiooni-aegseid tehaseid, vedureid, relvastust ja laevu käitavad aurumasinad.

6. Sisepõlemismootor

Meie nüüdisaegne elu sõltub ikka veel suurel määral jadast juhitud plahvatustest. Ajaloolased usuvad, et esimene sisepõlemismootor projekteeriti 17. sajandil ja selle kütuseks pidi olema püssirohi. Pole vist mõtet märkidagi, et sellest plaanist ei saanud asja.

Hilisemad insenerid leidsid sobilikumaid kütuseallikaid, võttes järgemööda kasutusele vesiniku ja hapniku segu, söegaasi ning petrooleumi, kuni jäid viimaks pidama bensiini juurde.

7. Lennuk

Kui Wilbur ja Orville Wright 1903. aastal esmakordselt lennumasinaga õhku tõusid, võis reisilennundus kui perspektiiv neil ju mõttes olla, kuid nende leiutise määratut potentsiaali märkasid peagi teisedki.

Vaid kaheksa aastat pärast esimest edukat mehitatud lendu olid Euroopa ja Ameerika sõjalised jõud hakanud lennukeid kasutama luuretegevuses ning peagi töötasid sakslased välja vahetuks sõjategevuseks mõeldud lennukidki.

8. Konveiertööstus

Esimesed autod olid haruldased ja äärmiselt kallid, kuna nende osade valmistamine ja kokkumonteerimine oli kulukas.

Kui Henry Ford oma esimese konveiermeetodil töötava tehase aga tööle pani, muutus autotransport paljude jaoks esmalt võimalikuks ja seejärel juba asendamatuks liikumisviisiks.

9. Allmaaraudtee

Linnadega on see probleem, et ühel hetkel jääb neis liikumiseks liiga vähe ruumi — vähemalt maapinnal.

Londoni allmaaraudtee esimene liin avati 1863. aastal ja juba esimesel tegutsemisaastal kasutasid seda linnasiseseks transpordiks koguni 9,5 miljonit inimest. Peagi võtsid Londonist eeskuju teisedki suurlinnad.

10. Krediitkaardid

Ükski elukogenud rändkaupmees ei soovi võõras riigis tundmatutesse paikadesse sattuda, taskud sularaha täis.

Esimesi edukaid krediitkaarte USA-s turustati just sellele konkreetsele — ja tol ajal suurele — rahvastikurühmale enne, kui need 1960. aastatel laialdasemalt kasutusele tulid.

Nüüdisajal on reisimist ja isegi igapäevast elu ilma krediitkaartideta raske ette kujutada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare