Piinava mälestuse uuesti läbielamine avab ekspertide kinnitusel nn taasstabiliseerumise akna (ingl reconsolidation window) — ajaliselt piiratud perioodi, mille vältel halba saab heaks muuta, vahendab BBC.

New Yorgi ülikooli töörühm suutis kuue tunni jooksul tegutsedes edukalt neutraliseerida hirmutavad mälestused. Nad loodavad nüüd, et nende töö, millest kirjutas ajakiri Nature, saab tulevikus aidata mõnede tervisehäirete, näiteks traumajärgse stressi käes kannatavaid inimesi.

Uurimuse raames ühendati vabatahtlikud katsealused elektroodidega ning neile anti elektrilöök iga kord, kui neile näidati erivärvilisi ruute, et nad hakkaksid üht konkreetset kujutist kartma — mida nad tegidki.

Päev hiljem üritasid teadlased tekitatud hirmu kustutada. Katsealustele näidati samu pilte, kuid seekord ilma elektrilöögita.

Selgus, et taoline meetod toimib, aga ainult siis, kui katsealusel paluti esmalt meenutada hirmutavat kogemust ja, mis eriti oluline, see leidis aset maksimaalselt kuus tundi pärast katse algust.

Samuti blokeeris protseduur hirmu vaid ühe konkreetse värvilise ruudu suhtes, millega mälestus hirmust seondus, mis andis mõista, et taoline kustutamine on äärmiselt spetsiifiline.

“Hirmu kontrollimise juures võib ajastusel olla varem oletatust suurem roll,” ütleb Elizabeth Phelps New Yorgi ülikoolist. „Meie mälu peegeldab viimast korda, mil me seda meenutasime, mitte täpset aruannet algupärasest sündmusest. Tulemused annavad mõista, et emotsionaalsete mälestuste tõhusale haldamisele on olemas mittefarmakoloogiline, looduslik lähenemine.”

Londoni psühhiaatriainstituudi traumajärgse stressisündroomi spetsialisti professor Anke Ehlersi sõnul võib traumaatilisest mälestusest rääkimine aidata.

„See on teraapiates tavaline element. Inimesed peavad aru saama, et hirmu tekitab mälestus, mitte hetkel kehtiv tegelikkus,” märgib Ehlers.