Hasartmängureid ajab arutult riskima ajudefekt?

Inimestel, kes teevad hasartmängudes hooletult suuri panuseid, võib olla ajudefekt, mis muudab nad raha suhtes riskialtimaks.

Teadlased jõudsid taolisele järeldusele pärast ajupiirkonna tuvastamist, mis määrab selle, kui ettevaatlikud me oleme, vahendab The Daily Mail.

Mandelkeha (lad amygdala) koosneb kahest mandlikujulisest koekobarast ning asub sügaval aju sisemuses. Minevikus on seda seostatud hirmutunde ja empaatiavõimega.

Uus uurimus, mille USA-s viis läbi Suurbritannia teadlane, näitas, et mandelkeha on tihedalt seotud ka meile “sisse ehitatud” hirmuga raha kaotamise ees.

Tõendid pärinevad kahelt haruldaste mandelkeha-vigastustega patsiendilt, kes ilmutasid äärmuslikku hoolimatust selle vastu, kui suuri summasid nad hasartmängus kaotada võisid.

“Kujutage ette, et osalete saates “Kes tahab saada miljonäriks?”, olete äsja andnud õige vastuse poole miljoni küsimusele ja jõudnud viimase küsimuseni. Ainus säilinud “õlekõrs” on 50:50 (kahe vale vastusevariandi kõrvaldamine neljast), aga te ei tea õiget vastust. Kui vastate õigesti, teenite miljoni. Kui panete mööda, langete tagasi 32 000 peale. Väga suur enamus inimesi valiks väiksemat kaotust võimaldava variandi ning lahkuks saatest poole miljoniga,” räägib California tehnoloogiainstituudi juures töötav University College Londoni uurija Benedetto De Martino.  

Ajukahjustusega patsiendid, kaks naist vanuses 43 ja 23 eluaastat, näitasid, et võrreldes 12 terve indiviidi käitumisega puudus neil taoline ettevaatusele manitsev vaist.

Teadlased konstrueerisid raha kaotamise tõenäosuse ja katses osalejate riskimisvalmiduse vahelise suhte hindamiseks spetsiaalse mängu. Katse alguses anti igale katsealusele 50 dollarit kihla vedamiseks mündiviske tulemuste peale. Võiduvõimalus oli alati 50/50, kuid iga viskega muutus võidetava või kaotatava summa suurus.

Eeldustekohaselt kahanes tervete katsealuste valmidus riskida, kui erinevus potentsiaalsete võitude ja kaotuste vahel väiksemaks muutus. Nad olid altimad panuseid tegema olukorras, kus võita oli lootust 50 dollarit, ent võimalik kaotus piirdus 10 dollariga, kui näiteks siis, kui 20 dollari võitmiseks tuli riskida 15 dollariga.

Mandelkeha-vigastusega naised ei käitunud aga samamoodi ega vaaginud võimalikke võite ja kaotuseid eriti hoolikalt. Isegi olukorras, kus potentsiaalselt kaotatav summa oli suurem kui loodetav võit, otsustasid nad panustamise kasuks.

“Täisfunktsionaalne mandelkeha paistab meid ettevaatlikumaks muutvat. Me teame juba, et mandelkeha on seotud hirmutaju töötlemisega, ning nüüd tundub, et see tekitab meis “hirmu” ka raha kaotamise ees,” ütleb California tehnoloogiainstituudi töörühma liige professor Ralph Adolphs.

Teadlased usuvad, et mandelkeha võib kontrollida üldist bioloogilist mehhanismi, mis pärsib võimalike negatiivsete tagajärgedega riskikäitumist.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud töö demonstreeris ka edukalt, et mandelkeha poolt vahendatav vastumeelsus kaotada (ingl loss aversion) pole sama, mis vastumeelsus riskida (ingl risk aversion).