Frankensteinlik linnugripp levib imetajalt imetajale
Linnugripiviirus H5N1 on olnud tervisesektori töötajate huviorbiidil juba tükk aega pärast esimese inimese nakatumist 1997. aastal. Viimased puhangud leidsid aset vahemikus 2003-2004 ning 2008. aastal, vahendavad ERR teadusuudised.
Mure on mõistetav, hoolimata sellest, et alates esimesest nakatumisjuhust on viirusesse haigestunud vaid 566 inimest. Neist on 2011. aasta oktoobri seisuga surnud 332, tõstes suremuse 60% lähedale.
Isegi kui nakatumisjuhtumite arv on reaalsuses tunduvalt suurem, on tegu tapvaima gripiviirusega alates 1918-20. aasta "Hispaania" gripipandeemiast.
Toona haigestus viirusesse 500 miljonit inimest, kellest suri 10-20% ehk kuni 100 miljonit.
H5N1 levikut on seni piiranud viirusetüvede erinevus. Linnugripp on saanud inimestele levida ainult otsesel kokkupuutel nakatunud elava või surnud linnuga. Inimestelt inimesele viirus veel levida ei saa. Seega otsustasid viroloogid uurida, kas see üldse võimalik on. Tasub märkida, et looduses leiavad sellised katsed aset pidevalt.
Loe pikemalt ERR teadusuudistest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!