FOTOD: Vapustavaid virmalisi tekitanud päikesepursked võivad lõhkuda elektroonikat
Rahvusvaheline kosmosejaam ISS pildistas eile orbiidilt 320 kilomeetri kõrgusel üht võimsat rohelise-punasekirjut põhjavalguse- ehk virmalisekardinat, vahendab The Daily Mail.
Virmalisi tekitab Päikeselt lähtunud osakeste põrkumine Maa atmosfääri ülakihtidega. Reeglina saab neid näha vaid kaugel põhjas või lõunas Maa magnetpooluste läheduses, seekord on taevassevahtijad seiranud looduslikku valgusetendust aga mitmel pool parasvöötmeski, Eestis näiteks eile Viljandis.
Hiljutised päikeseprotuberantsid, mis lähtusid päikeselaigust tähistusega „aktiivne piirkond 1302“, võivad segi paisata elektroonilisi sidesüsteeme pihuelektroonikaseadmetest elektrijaotusvõrgu tervete sektoriteni.
Eksperdid usuvad siiski, et kõige võimsamad pursked on selleks korraks möödas.
USA ookeani- ja atmosfääriuuringute büroo NOAA Colorado osariigis Boulderis tegutseva kosmosesünoptikakeskuse teadlane Joe Kunches kommenteeris: „Tõeliselt energiline päikesetuule-puhang paistab olevat meist mööda läinud.“
Küll aga on Päikese aktiivsus oma ennustamatuse poolest kurikuulus, ning Maa pole ohutsoonist veel päriselt väljas.
Oxfordi teadustrusti Science Oxford tegevdirektor, astronoomiadoktor Ian Griffin rääkis: „Aktiivne piirkond 1302 ongi kõigi nende virmaliste allikas, ning pole sugugi välistatud, et lähiöödel sünnib sellest veel virmalisi.
Kosmosesünoptikute ilmaennustuste kohaselt on virmaliste esinemise tõenäosus järgmise ööpäeva jooksul 40 protsenti. Juhul kui päikeselaik triivib üle päikeseketta keskosa, võib iga taoline purse olla suunatud Maa poole.
Lühidalt võib öelda, et kuna taevas pole parasjagu Kuud näha ning Päikesel pulbitseb aktiivne piirkond, võivad paar järgmist ööd taevavaatlejaile väga põnevaks kujuneda.“
Laigud tekivad Päikesele siis, kui Päikese tugev magnetväli küündib tähe pinnani ja selle osaliselt maha jahutab, selgitab NASA. Suuri päikeselaike on teleskoobi või võimsa kaamera vahendusel selgelt näha.
