22-kilomeetrise läbimõõduga Phobost, mille pindala on võrreldav umbes kokku liidetud Ida- ja Lääne Virumaa pindalaga, on Marsi kulgurid varemgi pildistanud ning kaks aastat tagasi lendas Phobosest mitu korda lähedalt mööda Euroopa kosmoseagentuuri Mars Express, vahendab Novaator.

Phobos on teisest Marsi kuust Deimosest seitse korda suurem. Päikesesüsteemi planeetide teiste kaaslastega võrreldes tiirleb Phobos oma koduplaneedile kõige lähemal, kõigest 6000 kilomeetri kõrgusel planeedi pinnast.

Phobose tiirlemisperiood on lühem kui Marsi ööpäev, mistõttu aeglustavad Marsi gravitatsioonivälja tekitatud looded Phobose tiirlemist ja toovad ta planeedile üha lähemale.

Selle tulemusena peaks Phobos kunagi tulevikus Marsiga kokku põrkama, kuid märksa tõenäolisemalt kistakse ta üha suureneva gravitatsiooni poolt enne paljudeks tükkideks ning Marss saab endale mõneks ajaks sarnaselt Päikesesüsteemi suurtele planeetidele rõnga. Rõnga fragmendid kukuvad ükskord ikkagi Marsi pinnale.