Esimese ööpäevaga soovis geenidoonoriks saada üle 4300 inimese, hetkel on avalduste vastuvõtt takistatud

 (68)

Geenivaramu
Proovid geenivaramus. Foto: Jassu Hertsmann

Esimese 24 tunni jooksul on veebikeskkonnas geenidoonor.ee geenidoonoriks hakkamise nõusolekuvormi täitnud ja allkirjastanud juba üle 4300 inimese. Veebileht on suure külastatavuse tõttu ülekoormatud ja seetõttu on nõusolekute vastuvõtmine hetkel takistatud, teatab Tervise Arengu Instituut.

„Inimeste suur huvi geenidoonoriks hakkamise vastu teeb head meelt. Soovitame huvilistel siiski mõned päevad või isegi nädalad oodata, lugeda rahulikult projekti kohta käivat infot, tutvuda nõusolekuvormiga ning tulla veebilehele oma digiallkirja andma pisut hiljem,“ ütles Eesti Geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik. „Leht on inimeste suure huvi tõttu hetkel väga ülekoormatud, aga arvestades seda, et proovide kogumine algab alles aprillikuus ja liitumiseks on aega aasta lõpuni, siis ei maksa muretseda - kõik huvilised võtame Geenivaramusse vastu, isegi kui soovijaid peaks olema rohkem kui 100 000.“

Allik rõhutas, et lisaks nõusolekuvormi allkirjastamisele tuleb geenidoonoriks saamiseks anda ka vereproov. Seda saab teha alates 2. aprillist suuremate haiglate ja SYNLABi verevõtupunktides üle Eesti. Jooksvalt täieneva nimekirja verevõtukohtadest koos lahtiolekuaegadega leiab aadressilt geenidoonor.ee.

Seotud lood:

Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood. Oma nõusoleku projektis osalemiseks saab anda digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiili-ID abil.

Vabariigi Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks 5 miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile.

Eile võeti geeniproovi tarvis verd ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskilt. Foto: Argo Ingver

Projekti raames kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostatakse nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.

Loe veel

Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Eesti geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Samuti panustab Tartu Ülikool oma kogemusi ja kompetentsi geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse geeniandmetel põhineva tagasiside andmiseks patsientidele.

Projekti koordineerib Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on töötada välja ja rakendada järk-järgult protseduurid ja põhimõtted teadustulemuste tulemuslikuks rakendamiseks igapäevameditsiinis.

Projekt viiakse ellu inimgeeniuuringute seaduse alusel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare