Dinosaurused õgisid end suureks

Dinosauruste hulka kuuluvad suurimad eales elanud loomad — sauropoodid — kasvasid hiiglaslikuks, sest ei pidanud tarvilikuks toitu korralikult läbi mäluda, selgub uuringust.

Saurused, teiste seas brahhiosaurus ja diplodookus, liikusid maa peal ringi 140 miljoni aasta jooksul, kuni hilise Kriidi ajastuni 65 miljonit aastat tagasi. Taimetoidulised, pika kaela ja sabaga loomad olid kuni seitse meetrit kõrged ja võisid kaaluda kuni 100 tonni ehk kümme korda rohkem kui aafrika elevant.

On arvatud, et sauropoodid saavutasid evolutsiooni käigus hiigelmõõtmed, et peletada oma välimusega suuri kiskjaid nagu Tyrannosaurus rex. Kuid seni oli teadmata, kuidas nende kere nii tohutuks arenes, vahendab National Geographic.com ajakirjas Science avaldatud uuringut.

Taimetoidulistel saurustel hambad peaaegu puudusid ning tõenäoliselt neelasid nad toidu tervenisti alla, suutes ühe ampsuga nahka pista terve põõsa. Seejuures võisid nad vähese aja jooksul tarbida suuri koguseid söödavat.

Et ulatuda puu otsas kasvava toiduni, vajasid sauropoodid pikka kaela ja soolestikku, mis suudaks toime tulla läbinärimata toiduga, ütleb Bonni ülikooli palenteoloog Martin Sander. „Pikk kael saab olla loomal, kel pole tarvis toitu mäluda. Hambad muudaksid pea säärase kaela jaoks liiga raskeks.”

Londoni ülikooli sauropoodide eksperdi Paul Upchurchi sõnul nõustub enamik paleontolooge, et saurused võlgnevad oma kasvu toitumisele. Ent kiskjatest sauruste tõrjumiseks pidid nad ka võimalikult kiiresti täiskasvanuks saama. Luustiku põhjal võib järeldada, et 10-kilogrammine vastkoorunud saurus saavutas ligi sajatonnise kehakaalu 20-30 aasta jooksul.

„Nad pidid olema soojaverelised ja omama head ainevahetust võrreldes külmavereliste loomadega,” märgib Sander ja osutab, et kuna sauropoodid tõid ilmale terve pesatäie mune, siis suutis populatsioon end kiiresti taastoota, isegi pärast looduskatastroofe.

Tänapäeva suuremad imetajad (nt elevant) toovad ilmale hoopis vähem järglasi, suurendades võimalust, et mõne katastroofi tagajärjel võib kogu liik välja surra.

Teadlaste hinnangul on roomajad (nt krokodill), kelle järglased kooruvad munast, säilitanud liigi püsimajäämise seisukohalt eelise, kuid külm veri takistab neil kiiresti kasvamast. Imetajad on küll soojaverelised, kuid sauropoodide mõõtmeid ei saavuta nad tänu pikale reproduktsioonitsüklile ja vajadusele toitu läbi mäluda.