Mõningal määral on taastuvenergiast juba tänaseks saanud ekspordiartikkel: biodiislit viiakse välja, eksproditakse puitkütust nii pelletitena kui ka puusütt, hakkpuitu ja halupuid.

Missugune võiks olla aga päikese, tuule ning biomassi baasil toodetava energia tulevik?

Klimatoloog Ain Kallis leiab, et päikeseenergia parke on mõtet ehitada kohalikuks tarbimiseks. „Tulevikus võime saada 4% elektrienergiast päikesest,” ütleb Kallis vastavatele uuringutele viidates.

Väiketuulikute paigaldamiseks leidub Eestis mitmeid soodsaid kohti, ent Eesti tingimustes võib jääda tuulikutest üksi väheks. “Tuule võimsus on muutlik ja juhuslik. Oleks hea, kui tuulik töötaks koos seadmega, mis kompenseerib juhuslikkust ja tagab varustuskindluse. See on integreeritud energiasüsteem, kus tuul võib töötada koos nt. biokütuse baasil toimivate seadmetega,“  selgitab EMÜ energeetika osakonna juhataja, dotsent Andres Annuk.

Biomassi kasutamisele ennustab EMÜ taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak head tulevikku: „Põllumajandusuuringud näitavad, et saaksime umbes kaks miljonit tonni biomassi veel kasutusele võtta, mis annaks teoreetiliselt võimaluse umbes 10% Eesti elektritarbimisest toota biomassist.”

Meie energiatootmine seisab teelahkmel ning mikroenergeetikal on aregupotsentsiaali. EMÜ energeetika osakonna juhataja, dotsent Andres Annuk näeb tulevikku kogukonnapõhisel elektritootmisel: „Kui see liiga väike on, siis omakulud suured, aga teatud suurusest hakkab elektri ja sooja hind alanema.”