Leiti esimesed hapnikuta läbi ajavad loomad

Sügaval Vahemere põhjas elavad loomad, kes ajavad kogu elu vältel läbi ilma hapnikuta ning keda ümbritsevad “mürgised” sulfiidid, avastasid teadlased.

Ajakirjas BMC Biology avaldatud aruandes teatatakse hulkraksetest organismidest, rüüloomade hõimkonna uusimatest liikmetest, kes püsivad edukalt elus, kellel on aktiivne ainevahetus ja kes saavad ka paljunemisega edukalt hakkama hoolimata hapniku absoluutsest puudumisest, vahendab Science Daily.

Itaalia Marche provintsi Ancona linna polütehnilise instituudi teaduri Robert Danovaro juhitud töörühm kogus setteproove Vahemere ülisoolastest anoksilistest süvamerebasseinidest ja otsis neist elu märke.

"Seni on arvatud, et taolistes äärmuslikes tingimustes leidub vaid viiruseid, baktereid ja ürge (rakutuumata ürgbakterid). Varem on leitud hulkraksete loomade surnukehi, kuid eeldati, et need on sinna vajunud kõrgemal paiknevatest hapnikurikastest veekihtidest. Meie tulemused näitavad, et meie leitud loomad olid elus. Mõned neist kandsid koguni viljastatud mune," selgitab Danovaro.

Elektronmikroskoopia näitab, et aeroobsete mitokondrite ülesannet täidavad neil loomakestel varem vaid anaeroobsetes keskkondades elunevate ainuraksete juures täheldatud hüdrogenosoome meenutavad organellid.

Avastuse järelmid võivad küündida palju kaugemale Vahemere põhja hämaramaist soppidest, leiab Scrippsi okeanograafiainstituudi teadlane Lisa Levin. "Danovaro avastus annab lootust, et hulkrakseid eluvorme võib kunagi leida muudestki anoksilistest keskkondadest, näiteks ookeanide hüdrotermo-geisritest, subduktsioonipiirkondadest või teistest anoksilistest basseinidest, osutab Levin uurimusele lisatud kommentaaris.

Teises kommentaaris vaatlevad Marek Mentel Comeniuse ja William Martin Düsseldorfi ülikoolist anaeroobseid mitokondreid ja hüdrogenosoome teistes organismides, keskendudes uue avastuse evolutsioonilisele tähendusrikkusele.

"Hulkraksete eluvormide leidmine pidevalt anoksilisest ja sulfiididerikkast keskkonnast võimaldab pilguheitu sellesse, milline võis välja näha suur osa Maa varasemast ökoloogiast nn Canfieldi ookeanides, enne süvamerede hapnikutasemete kerkimist ja esimeste suurte loomade jäädvustumist kivististena umbkaudu 550-600 miljonit aastat tagasi," kirjutavad nad.