ÜRO kliimaraport põhineb ajaleheartiklil
ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuse paneel (IPCC) üllitas kliima soojenemise eest hoiatava raporti 2007. aastal, väites, et see tugineb „detailsel analüüsil”. Nüüdseks on selgunud, et prognoosi aluseks on populaarteaduslikus ajakirjas ilmunud artikkel, vahendab ajaleht The Times.
Seejuures ei vahendanud ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel uurimistöö tulemusi, vaid sündis lühikesest telefoniintervjuust vähetuntud India akadeemiku Syed Hasnainiga. Veelgi enam — Hasnain, kes töötas tollal Jawaharlal Nehru ülikoolis, tunnistab, et väide liustike kiire sulamise kohta oli spekulatsioon, mida ei ole kinnitanud ükski uurimus.
Asjaolule, et ÜRO ametlik prognoos tugineb spekulatsioonile, juhtis tähelepanu ajakirjanik Fred Pearce, kes Hasnaini 1999. aastal intervjueeris. Ta meenutab, et helistas Hasnainile pärast seda, kui oli lugenud tema väiteid ühes India ajakirjas. Pearce oli teadlik, et India teadlase seisukohad pole teadusajakirjades avaldamist leidnud, kuid tema kirjutis ei väitnudki vastupidist — ta vaid vahendas teadlase arvamust.
Möödus kuus aastat, teadlase sünge ennustus oli ammu unustatud. Kuid 2005. aastal koostas Maailma loodusfond (WWF) ülevaate Hiina, India ja Nepali liustike olukorrast. Üllatuslikult kasutas see allikana India teadlase ammust ennustust.
Veel kaks aastat hiljem sündis ÜRO kliimaraport, mis kasutas WWF-i ülevaadet põhilise infoallikana. Kummalisel kombel lisasid ÜRO raporti kokkukirjutajad omalt poolt juurde, et liustike sulamise tõenäosus on „väga kõrge“, see tähendab 90 protsenti või veelgi enam.
Raport sedastab: „Himaalajas asuvad maailma kõige kiiremini sulavad liustikud. Kui Maa soojenemine jätkub senises tempos, siis on liustike kadumise tõenäosus aastaks 2035 või veelgi varem väga kõrge.”
Liustikeuurijad peavad sellist ennustust naeruväärseks, osutades, et enamike Himaalaja liustike jää on sadu meetreid paks ning jõuaks 2035. aastaks ära sulada ainult juhul, kui temperatuur kasvaks hüppeliselt. Seni on liustike maksimaalseks sulamiskiiruseks tuvastatud 60-90 cm aastas ning enamikul juhtudel on tempo veelgi aeglasem.
