Amazonasest leiti tundmatu tsivilisatsioon
Arheoloogid on avastanud üle 200 täiusliku ringi või nelinurga kujuga muldrajatise, millest paljusid ühendavad sirged teed. Ühes kaevepaigas on artefaktide päritoluaastaks määratud 1238 pKr, kuid teiste vanus võib küündida isegi kaugele aastasse 200 pKr, vahendab The Daily Mail.
Mullast vundamendid leiti enam kui 240 km läbimõõduga alalt, kuhu jäävad nii Boliivia põhjapiirkond kui Brasiilia Amazonase osariik.
Esimesed rajatised leiti juba aastal 1999, pärast seda, kui suured alad puutumatut põlismetsa olid veiste karjatamiseks sobiliku maa vabastamiseks maha raiutud.
Amazonase basseini savirikkast pinnasest vormitud muldrajatised koosnevad kuni üheksa meetri laiustest ja kolme meetri sügavustest kraavidest, mille kõrval on ligi meetrikõrgused vallid. Seni leitutest kõige suuremate kraav-ringide läbimõõt ületab 300 meetrit.
Puudest lagedal savannitaolisel maastikul on muldrajatisi ehk “geoglüüfe” nüüd lihtne märgata ning teadlased on kaardirakenduse Google Earth abil koostanud arhiivi.
Teadlaste töörühm on kõiki leide analüüsinud ajakirjas Antiquity avaldatud töös.
Nad leidsid, et enamik rajatisi olid kobaras 200-meetrisel platool jõeorgude kohal. See oleks sealsetele elanikele andnud kaitse-eelise ning hea ülevaate ülesjõge liikuvatest inimestest. Suurem osa rajatisi asus ka mageveeallikate lähistel.
Uurijate püstitatud hüpoteesi kohaselt võisid monumendid, mille juures oli kasutatud äärmiselt sümbolistliku geomeetriaga kujundeid, täita ka tseremoniaalset funktsiooni.
“Sõltumata sellest, kas seda ala kasutati puhttseremoniaalseteks või kaitse-eesmärkideks, on selge, et piirkond oli Euroopaga kohtumise eelõhtul tihedalt asustatud suhteliselt paikse rahvastikuga,” ütleb uurimuse kaasautor Denise Schaan Brasiilia Pará föderaalsest ülikoolist.
Teadlaste hinnangul nõudis ühe geoglüüfi konstrueerimine vähemalt 300 inimest, kui võtta arvesse nii töölisi kui kohalikke abilisi. See annab mõista, et kokku pidi rahvaarv ulatuma umbes 60 000 inimeseni.
Schaan lisab, et järelejäänud metsapind võib enda all peita juba avastatutest kuni kümme korda arvukamalt muldrajatisi.
Väljakaevamised on mõnedes paikades paljastanud ka tõendeid pidevast asustusest, kaasa arvatud kodukeraamikat, sütt ja käsikivikilde.
Leiud heidavad tõsist kahtlust varasematele uurimustele, mis jõudsid järeldusele, et piirkonnas said eksisteerida ainult väikesed ja ebapüsivad külakesed.
Selle asemel on tõenäoline, et Amazonase alad kihasid kunagi keerukatest ühiskondadest, mille ilmselt hävitasid 500 aasta eest Euroopa anastajate poolt Lõuna-Ameerikasse toodud tõved.
