Bakterid toodavad puhast kulda

Austraalia eri otstest pärit kullakamakatelt üht ja sama bakterit leidnud teadlased tegid kindlaks, et tegu pole teps mitte juhusega: too liik on teadaolevalt ainus, kes suudab oma eluprotsesside käigus väärismetalle puhtal kujul toota.

Bakteriliik Cupriavidus metallidurans puhastab oma elutegevusega ühtlasi pinnast mürgistest kullaühenditest. Uuringud näitasid, et bakterid koonduvad sinna, kus leidub mürgiseid kulla- ja väävliühendeid, vahendab ajakiri Tarkade Klubi.

Mürk aktiveerib bakteritel geeni, mis suurendab nende resistentsust. See lükkab liikvele reaktsiooniketi, mille lõpptulemusena eraldub bakteri sisemuses ka puhas atomaarne kuld. Aja jooksul moodustuvad nii puhta kulla tükid.

Ajakirja Tarkade Klubi novembrinumbris:

• Kas lennukeid juhib masin või inimene?

• Arvutimäng Tallinna tänavail

• Mõrtsukhai sugupuu

• Kuidas lendame tulevikus?

• Eestimaine nafta - põlevkiviõli

• Internet tähistab juubelit

Avastuse najal välja töötatavaid biosensoreid saab töörühma juhi, Adelaide'i ülikooli teadlase Frank Reithi sõnul tulevikus kasutada kulla otsimiseks, samuti võivad bakterid aidata kulda eraldada lahustest. Näiteks vase puhul on sarnane protsess juba kasutusel.

Hiigelkoguseid ei suudeta sel moel ilmselt kunagi toota, sest ühes bakteris moodustuv kullatera on nanomõõdus. Kuid kulla tootmises osalevate geenide kindlakstegemine või bakterite geneetiline muundamine võivad aidata saagist oluliselt kasvatada.