Galaktikate kokkupõrge püüti pildile
Umbes 250 miljoni valgusaasta kaugusel asuvad galaktikad Vähi tähtkujus on kokkupõrke viimases faasis, moodustades juba üheainsa hiidobjekti nimega NGC 2623, vahendab Daily Telegraph.
Sedamööda, kuidas täheparved teineteisele lähemale liikusid, rebis nende vastastikune gravitatsiooniline tõmme kummastki parvest tohutuid gaasipilvi keskele kokku, nii et moodustus kolossaalne galaktikatuum.
Tuumast, kuhu on kokku tormanud sadu miljardeid tähti, sirutuvad välja kaks pikka saba, mis koosnevad noortest tähtedest. See on täiendav kinnitus hüpoteesile, et kunagi oli tegu kahe eraldi galaktikaga — kahe parve liitumisel tekkinud võimsad gaasi- ja energiavood on käivitanud tähtede tekke protsessi.
Sabades, eriti alumises, suuremas, on näha mitu kopsakat tähekobarat, mis on eredamad kõigest, mida meie kosmilises naabruses leida võib. Väga noorte tähtede ning tähti sünnitavate gaasipilvedega täidetud sabad võisid moodustuda kokkupõrkes laiali paisatud aine langemisel tagasi tuuma.
Kokkupõrke tulemusena on tekkinud „aktiivne galaktikatuum”, kus ühe algupärase galaktika keskmes asuv ülimassiivne must auk tõmbab ainet enda poole, nii et moodustub pööraselt keerlev ketas. Kiire liikumine kuumutab ketta uskumatult kõrgele temperatuurile ja saadab sel moel kosmosse röögatuid koguseid kiirgust.
Mõned teleskoobid suudavad tabada sel moel tekkinud infrapunast või röntgenkiirgust, võimaldades astronoomidel kokkupõrke kohta rohkem teada saada kui lubaks ainult nähtava valguse spekter.
