Kuningliku vereneeduse müsteerium lahendatud

DNA-analüüs on paljastanud “vereneeduseks” ristitud tervisehäda, mis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Briti kuninglikku perekonda kiusas. Teadlaste sõnul oli kuninganna Victoria järeltulijaid kimbutanud haiguse näol tõenäoliselt tegemist vere hüübimatustõve hemofiilia B tõsise vormiga.

Ajakirjas Science avaldatud teadustöö autorid uurisid Vene tsaariperekonna luukeresid, teiste hulgas ka kuninganna Victoria lapselapselapse, kroonprints Aleksei säilmeid, vahendab BBC.

Teadlastele oli juba teada, et toonase kuningliku perekonna meessoost esindajad põdesid mingisugust tüüpi hemofiiliat. Kuninganna Victoria venelastest järeltulijate põrmude analüüs aitas aga tuvastada haiguse täpse vormi.

Kaasaegsed analüütilised tehnikad lubasid teadlastel võimendada väga lagunenud DNA-d. Nad leidsid mutatsiooni X-kromosoomi geenist, mis määrab faktori IX, vere hüübimist põhjustava aine tootmise organismis. Selline geneetiline mutatsioon ongi hemofiilia B põhjuseks.

Kuna veritsustõbi seostub X-kromosoomiga, pärandatakse seda emaliini pidi, kuid see ilmneb ainult meessoost järeltulijatel. Nimelt on meestel ainult üks X-kromosoom, mistõttu mutatsioon selles väljendubki haiguse kujul.

Naised vaid kannavad haigust, kuna on väga ebatõenäoline, et nende teisel X-kromosoomil esineks seesama, äärmiselt haruldane mutatsioon.

Uurimistööd juhtinud Massachusettsi ülikooli doktor Jevgeni Rogajev nimetab seda Romanovide perekonna põrmude autentsuse tuvastamise pika saaga viimaseks peatükiks, lisades: "Oleme lahendanud meditsiinilise mõistatuse minevikust."