Eurooplane sai valge naha alles 5500 aasta eest?
Norra teadlase väitel tekkisid heleda naha jaoks vajalikud tingimused alles siis, kui inimesed vahetasid küttimise karjapidamise vastu. Kariloomset päritolu toit sisaldab vähem eluks tarvilikku D-vitamiini, kirjutab ajaleht Times.
D-vitamiini sünteesitakse nahas ka päikesevalguse toimel. Kuna tume nahk toodab D-vitamiini vähem kui hele, siis arenes klaarim ihu välja kompenseerimaks menüü teisenemisest tingitud D-vitamiini puudust, väidab Oslo ülikooli teadur Johan Moan.
„5200 - 5500 aastat tagasi kadus Inglismaa inimeste toidulaualt oluline toiduaine — kala. See viis kiiresti heleda naha arenemiseni,” ütleb ta. „Põllutoit oli ebapiisav D-vitamiini allikas ning päikesekiirgus liiga madal, et tõmmus nahas piisavalt D-vitamiini toota.”
Piirkondades nagu Põhja-Euroopa, kus päikesevalgust napib, muutus D-vitamiini tootmise võime ellujäämise jaoks võtmetähtsaks, märgib Moan. „Külm kliima kiirendas vajadust heledama naha järele.”
Uuringud on näidanud, et D-vitamiini puudus võib olla seotud südamehaiguste, suhkruhaiguse ja artriidi tekkepõhjustega ning kahjustada inimese immuunsüsteemi.
