Positiivsed veenmisvormelid, mida sedasorti kirjandus tihti pakub, nagu "ma olen armastusväärne isik" või "mind saadab edu", on mõeldud tõstma inimese madalat enesehinnangut ja suunama teda positiivsele toimimisele.

Psühholoogid Joanne V. Wood ja John W. Lee Waterloo ülikoolist ning W. Q. Elaine Perunovic New Brunswicki ülikoolist leidsid, et madala enesehinnanguga isikute enesetunne muutus pärast endakohaste positiivsete avalduste korrutamist hoopis halvemaks, vahendab PhysOrg ajakirjas Psychological Science ilmunud uuringut.

Uurijad palusid madala ja kõrge enesehinnanguga osalejail korrata eneseabi-raamatust pärit fraasi "ma olen armastusväärne isik". Seejärel mõõtsid psühholoogid osalejate meeleolusid ja nende hetketundmusi iseenda suhtes. Nagu selgus, tundsid madala enesehinnanguga inimesed end pärast positiivse vormeli kordamist halvemini kui teine madala enesehinnanguga grupp, mille liikmeid ei sunnitud abilauset kordama. Kõrge enesehinnanguga isikud tundsid end pärast positiivse avalduse korrutamist paremini - kuid ainult õige veidi.

Järgnenud uuringu raames lubasid psühholoogid osalejail lisaks positiivsetele endakesksetele mõtetele mõelda ka negatiivseid. Nad leidsid, et paradoksaalsel kombel paranes madala hinnanguga katsealuste tuju pärast seda, kui neil lubati mõelda negatiivseid mõtteid, ning märksa rohkem kui pärast positiivsetele mõtetele keskendumist.

Psühholoogid oletavad, et samamoodi nagu ülevoolavalt positiivne kiitus, võivad ka põhjendamatult positiivsed abilaused nagu "ma lepin endaga täielikult" madala enesehinnanguga isikus kutsuda esile hoopis vastupidiseid tundmusi. Sellised negatiivsed mõtted võivad positiivse mõtlemise lämmatada. Ning kui inimestel kästakse keskenduda ainuüksi positiivsetele mõtetele, võib negatiivsete mõtete peale tulemine heitumust eriliselt võimendada.

"Positiivsete abilausete kordamisest võib olla kasu teatud inimestele (nagu kõrge enesehinnanguga isikud), kuid just neile, kes neid kõige rohkem vajavad, võivad need anda tagasilöögi," ütlevad autorid.