Parasiit põhjustab miljoneid autoõnnetusi?
Parasiitliku ainurakse Toxoplasma gondii elutsükkel saab alguse näriliste organismis. Enda levitamiseks mõjutab parasiit näriliste ajusid, muutes nad hooletumaks, mistõttu nad langevad kergemini kasside saagiks, kes seejärel parasiiti oma rooja kaudu edasi kannavad. Inimene võib toksoplasmoosi nakatuda, kui sööb kassiroojaga kokku puutunud looma liha, mida pole piisavalt põhjalikult kuumtöödeldud. Nakkus on elupõline.
Nakkus võib kahjustada looteid, kuid seni peeti seda üldiselt ohutuks. Viimasel ajal on aga esile kerkinud tõendid, mille kohaselt mõjutab parasiit ka meie ajusid, vahendab New Scientist. Toksoplasmoosipisikuga nakatunud inimeste reaktsioonid tunduvad nimelt olevat aeglasemad, samas kui liiklusõnnetustesse sattunud inimeste hulgas on Toxoplasma kandjate hulk suurem.
Nüüd paistab, et toksoplasmoosi mõju ajule võib piirduda ühe konkreetse veregrupiga. Tšehhi teadlane Jaroslav Flegr koos kolleegidega Praha ülikoolist oli varem täheldanud, et toksoplasmoos aeglustab peamiselt reesusnegatiivse veregrupiga inimeste reaktsioonikiirust.
Nüüd seirasid teadlased 18 kuu vältel 3890 sõjaväe autojuhti. Selgus, et reesusnegatiivse veregrupi ja toksoplasmoosiga juhtide tõenäosus sattuda avariisse oli 2,5 korda suurem kui mittenakatunud reesusnegatiivse või -positiivse verega juhtidel.
Reesusnegatiivse vererühmaga inimeste vererakkude pinnalt puudub üks valk. Flegr nendib, et ta ei tea, miks toksoplasmoosi mõju ajule peaks kuidagi sellest valgust sõltuma.
Flegri sõnul annavad sellised tulemused mõista, et toksoplasmoosinakkus võib põhjustada 400 000 kuni miljon surmaga lõppevat liiklusavariid aastas. Ta soovitab reesusnegatiivseid piloote, lennujuhtijaid ja veokijuhte nakkuse suhtes regulaarselt kontrollida.
Londoni Imperial College'i teadur Joanne Webster ütleb, et antud teadustöö põhjal võib tõesti oletada, et Toxoplasma inimeste käitumist mõjutab, kuid et nüüd tuleks uurimus läbi viia suurema hulga katsealustega.
