Hiina müür osutus seniarvatust oluliselt pikemaks

Hiina teadlaste väitel on Suur Hiina müür seniarvatust oluliselt pikem. Lisaks täpsustatud pikkusele selgus uuringust, et suur osa müürist on infrastruktuuri arendamisprojektidele jalgu jäänud ning seetõttu hävimisohus.

Suure Hiina müüri ehitus vältas 3. sajandist eKr kuni 17. sajandini. Selle eri osad on väga eriilmelised. Pekingi lähedal paiknev kivist müüriosa on hästi säilinud ja turistidele eksponeeritud. Müüri läänepoolsemad osad meenutavad aga pigem madalat muldvalli. Müüri uueks kogupikkuseks hinnatakse 8851,8 kilomeetrit. Seda on oluliselt rohkem võrreldes senise 6000 kilomeetriga, vahendab Novaator AFP uudist.

Nende arvude võrdlemine on siiski keeruline. Nagu kõigi Hiinast pärit statistiliste näitajate puhul, tuleb siingi säilitada valvsus. Müüri tegelik pikkus on siiski pisut üle 6200 kilomeetri. Ülejäänud müüriosadeks on loetud ka kaitsekraave ning looduslikke tõkkeid, nagu künkad ja jõed.

Müüri pikkuse mõõtmisel kasutati mitmesuguseid kõrgtehnoloogilisi meetodeid, muu hulgas GPS-mõõdistamist ja infrapuna-tehnoloogiat. Varasemad andmed müüri pikkuse kohta on pärit ajaloolistest allikatest, mitte otsestest mõõtmistest.

Müüri pikkuse määramise kõrval sai ka selgeks, et suur osa müürist on väga halvas seisus ning tõsises hävimisohus. Müürile mõjuvad halvasti peamiselt karm kliima ja infrastruktuuri arendusprojektid. Osa müürijuppe on juba hävitatud, et teha ruumi maanteedele ja hoonetele.

Müüri pikkuse määramine on osa 2005. aastal algatatud kümneaastasest projektist, mille käigus kaardistatakse kogu müür ning tehakse kindlaks selle osad, mis kindlasti kaitset vajaksid.