"Üleilmne kriis saabub 2030. aastaks!"

Aastaks 2030 tekitab nõudlus toidu, energia ja vee järele ränkade tagajärgedega kriisi, ennustab Briti valitsuse juhtiv teadlane.

Ühendkuningriigi valitsuskabineti toiduohutuse operatiivgruppi juht professor John Beddington on veendunud, et 2030. aastaks, mil maailma rahvastik ületab 8,3 miljardi piiri, kerkib toidu- ja energiavajadus 50 protsenti ning vajadus puhta vee järele 30 protsenti. Tema hinnangul halvendab kliimamuutus olukorda ettenägematul moel, vahendab BBC.

“Totaalset kollapsi ei toimu, ent kui me probleemidega kohe tegelema ei hakka, võib asjade käik kujuneda üsna murettekitavas.”

Beddington ütleb, et panganduses võib ees ootavat kriisi võrrelda praegu käimasolevaga. “Mu peamine mure on, mis toimub rahvusvahelises poliitikas, kui vee ja toidu puudus näpistama hakkab. Meil Ühendkuningriigis on suhteliselt vedanud; siin ei pruugi puudust tekkida, kuid toidu ja energia hinnatõusu on põhjust oodata küll.”

ÜRO keskkonnaprogramm ennustab ulatuslikku veepuudust Aafrikas, Euroopas ja Aasias aastaks 2025. Eeldatavasti on värske vee kättesaadavus ühe inimese kohta selleks ajaks järsult langenud.

Toidu ja energiaohutuse teema kerkis teravamalt poliitilisse päevakorda mullu koos nafta ja tarbekaupade hinnatõusuga.

Beddington ütleb, et praegusel hetkel — mil hinnad on taas langenud — on peamine mure see, et kirjeldatud probleemid jäävad sise- ja välispoliitiliste päevateemade taustal jälle unarusse.

“Me ei saa endale lubada enesega rahulolu. Ainuüksi see, et hinnad on langenud, pole mingi põhjus ennast lõdvaks lasta.” Põllumajandusliku tootlikkuse suurendamine globaalses plaanis on üks viis probleemile vastu astuda, lisab ta.

Tänasel päeval kaotame me keskmiselt 30–40% igasugusest saagist enne lõikust parasiitidele ja haigustele. Beddington leiab: “See on probleem, mida ei tohi tähelepanuta jätta. Vaja on haigus- ja parasiidikindlamaid taimi ning tõhusamaid meetodeid, paremaid saagikoristusviise.

Geneetiliselt muundatud toit võib olla osa lahendusest. Meil on vaja taimi, mis taluvad hästi põuda ja soolsust — see tähendab, kombinatsiooni geneetilisest muundamisest ja traditsioonilisest taimearetusest.”

Vee tõhusam talletamine ning puhtamad energiaallikad on samuti kriitilise tähtsusega, rõhutab Beddington.

Küll aga ei pole probleemi tema sõnul võimalik lahendada isolatsioonis. Ta soovib, et Euroopa Komisjoni poliitika kujundajatel oleks juurdepääs sama kõrgtasemelisele teaduslikule nõustamisele kui USA uuel presidendil Barack Obamal.

Üks lahendus oleks luua uus juhtiva teadusnõustaja töökoht Euroopa Komisjoni juurde, pakub Beddington.