Miks siis aastatel 1560 -1621 elanud Harriot on jäänud tundmatuks? Ta õppis Oxfordis, sai matemaatikaõpetajaks ning oli teadlase sir Walter Raleigh kaaslane – kes aga sattus kuningakoja ebasoosingusse ja suleti Londoni Towerisse. Seejärel patroneeris teda Henry Percy, Northumberlandi üheksas krahv, kes omakorda vangistati, süüdistatuna nn püssirohu vandenõus, kui katoliiklikud usumehed kavatsesid tappa protestantliku kuninga James I. Kui ta jätkas Harrioti toetamist, kellest sai üks Euroopa juhtivaid matemaatikuid. Ta edendas põhiliselt algebrat.
Nagu Galileigi, ostis Harriot esimese Hollandi teleskoobi, mille valmistas Hans Lippershey 1608. aastal. Harriot suunas selle Kuule 26. juulil 1609. Ta valmistas üha paremaid Kuu kaarte kuni 1613. aastani. Tolleaegse teleskoobi läbi nägi vaid väikest osa Kuu pinnast, ja nii oli kaardistamine keeruline.
Kuid erinevalt Galileost Harriot oma kaarte ei avaldanud. Chapman arvab, et põhjuseks oli Harrioti niigi kindel positsioon tunnustatud filosoofina ning ta jõukus. Tal oli suur palk Oxfordist, uhke elamine ja eriliselt sisustatud observatoorium. Seevastu Galileo siples majanduslike raskuste võrgus.Ta demonstreeris oma täiustatud teleskoopi 25. augustil 1609 ja avaldas märtsis 1610 oma vaatluse tulemused.
Nii et – publish or perish, avalda või hävi kehtib nii nüüdisteadlaste rahastamisel kui ka teadusajalukku sattumisel. Ja mitte rikkus, vaid vaesus paneb rattad käima.
