Bushi lahkumine tõotab teadusele paremaid aegu

Teadlastel on põhjust pärast USA presidendivalimisi kergemalt hingata, sest koos George W. Bushi valitsusega kaob ka kristlike fundamentalistide mõju Ühendriikide (haridus- ja teadus)poliitikale.

Selle taustal pole suurt vahet, kas järgmiseks presidendiks saab demokraat Barack Obama või vabariiklane John McCain, sest mõlemad kandidaadid on end lahkuvast presidendist distantseerinud, vahendab

Physorg

.

Mõlemal on Bushist erinev arusaam teaduse põhiküsimustest ja sellest, kuidas säilitada USA juhtpositsiooni sõjanduse ja kõrgtehnoloogia vallas. Nii Obama kui ka McCain möönavad, et kliimasoojenemist põhjustab osaliselt inimtegevus ning vastupidiselt Bushile toetavad nad kohustusliku piirmäära kehtestamist kasvuhoonegaaside tootmisele.

Energiapoliitikas toetavad mõlemad USA sõltuvuse vähendamist välisriikide naftast, kuid neil on erinev nägemus, kuidas selleni jõuda. Obama pooldab rahaeraldusi alternatiivsete energiaallikate arendamiseks (150 miljardit järgmise 10 aasta jooksul), McCain tahab 2030. aastaks valmis ehitada 45 uut tuumajaama.

Mõlemad kandidaadid kavatsevad tühistada George W. Bushi otsuse, millega keelati tüviraku-uuringute rahastamine riigi eelarvest. Kristlikud ringkonnad peavad ebamoraalseks, et tüviraku-uuringutel hävitatakse inimembrüoid, kuid teadlased panevad uuringutele suuri lootusi seni ravimatute tõbede nagu Parkinsoni haiguse või diabeedi alistamisel. Samuti saaks tüvirakkudest kasvatada uusi organeid.

Nii Obama kui ka McCain lubavad eraldada rohkem raha kosmoseuuringutele, et saata 2020. aastal mehitatud missioon Kuule ja hiljem Marsile. Samuti lubavad mõlemad, et annavad suuremad volitused oma teadusnõunikule. Kristlike konservatiivide toel presidendiks tõusnud Bush alandas selle ametikoha staatust kohe pärast ametisse astumist 2001. aastal.

Obama ja McCain on erineval seisukohal küsimuses, kuidas tuleks õpetada evolutsiooniteooriat. Ehkki mõlemad pooldavad darvinismi, toetab McCain paralleelselt ka kreatsionismi õpetamist üldhariduskoolides. Kreatsionismi jüngrite seast leiab vabariiklaste asepresidendikandidaadi Sarah Palini, kes ühteaegu kahtleb seisukohas, et kliimasoojenemist põhjustab ka inimtegevus.

Presidendikandidaadid soovivad toetada baasuuringuid ja innovatsiooni, kuid loodavad selleni jõuda erinevaid teid pidi. McCain usub, et baasuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks on tarvis langetada ettevõtlusmakse ning kaotada regulatsioonid, mis tema arvates takistavad investeerimist innovaatilistesse projektidesse. Obama lubab suurendada baasuuringute rahastamist riigieelarvest, tõotades ühtlasi suunata rohkem raha teadlaste ja inseneride koolitusse.

Obama peamine nõunik teaduse alal on Nobeli meditsiinipreemia laureaat Harold Varmus. Obamat toetavad ametlikult 61 Nobeli preemia võitjat, kaasa arvatud selle aasta keemia Nobeli üks saajatest Martin Chalfie. McCainile pole teadusringkonnad avalikult toetust avaldanud.