Ameerika ja Euraasia mandrid põrkavad põhjapoolusel raginal kokku
Nende prognoosi kohaselt ühinevad uue „superkontinendiga” ka Aafrika ja Austraalia ning sellest saab alguse Maa maismaamassiivide järgmine kokkukoondumine , vahendab BBC.
Praegu arvatakse, et viimati said mandrid kokku 300 miljonit aastat tagasi, moodustades ülimandri, mida nimetatakse Pangaeaks.
Maa maismaamassiivid on tektooniliste protsesside tõttu pidevas liikumises. Selle tulemusel sünnivad piirkonnad nagu Kesk-Atlandi mäestik (ingl Mid-Atlantic Ridge), kus on tekkinud Islandi saar, ja Jaapani rannikumeri, kus üks tektooniline laam tungib teisele peale.
Geoloogid usuvad, et miljardite aastate jooksul on nood nihkuvad laamad perioodiliselt mandreid kokku toonud, tekitades hüpoteetilisi ülimandreid nagu Nuna 1,8 miljardi aasta eest, Rodinia miljardi aasta eest ja seejärel Pangaea 300 miljoni aasta eest.
Järgmisele superkontinendile on juba „töönimeks” pandud Amasia, kuna eelduste kohaselt saavad selles omavahel kokku mõlemad Ameerikad ja Aasia.
Uurijad on võtnud eesmärgiks muistsete eelkäijate käitumise alusel prognoosida, millal ja kus järgmine ülimanner moodustub.
„Pangaea kontseptsioon on üsna tuntud, ent seni puudusid veenvad andmed, mis annaksid mõista, kuidas ülimandrid moodustuvad,” selgitas Ross Mitchell Yale’i ülikoolist. „Meie mudeli kohaselt heidavad Põhja- ja Lõuna-Ameerika ühte, sulgedes Kariibi mere, samal ajal kui Põhja-Jäämeri sulgub samuti, ühendades omavahel Ameerikad ja Aasia.”
Ümberpaigutunud Ameerikad satuvad mudeli järgi piirkonda, mida nimetatakse Vaikse ookeani „tulerõngaks”. Euroopa koos osaga Euraasia mandrimassiivist, Aafrika ja Austraalia liituvad ennustuste kohaselt uue kontinendiga; mandrite „puntratantsust” jääb ainsana välja vaid Antarktika.
Uurimuse üksikasjad avaldas ajakiri Nature.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!