Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta üheks olulisemaks teadusläbimurdeks



2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

Vahendab ERR Novaator

Paljud teavad fakti, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi, eellased rändasid välja Aafrikast. Seda vähem kui 75 000 aasta eest. Teada on seegi, et sel teel kohtusid ja said järglasi mitmete teiste ürginimestega, näiteks neandertallaste ja denisi inimestega. Teadlasi on aga palju enam hakanud huvitama küsimus, kas nüüdisinimesed rändasid Aafrikast ühe rühmana või hoopis mitmel korral?

Ja see küsimus on nüüd saanud vastuse.

Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist.

Loe veel

Seotud lood:

Seega on nüüdisinimese eellased Aafrikast välja rännanud vähemalt kahes laines.

Septembri lõpus Nature's avaldatud artikkel 483 inimese genoomi detailsel analüüsil. Loe edasi siit

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.

FORTE TOP

Viimased uudised