Aeglane aju toodab loomingulisemaid ideid

Interneti- või telefonivõrkude juures on halvad ühendused halb märk. Ajuga on lood aga teistsugused — nimelt võivad aeglased ühendused muuta inimese loomingulisemaks.

New Mexico ülikooli neuropsühholoogiadoktor Rex Jung ja kolleegid leidsid, et loomingulisus on korrelatsioonis N-atsetüülaspartaadi madala tasemega. N-atsetüülaspartaati leidub neuronites; see paistab mõjuvat soodsalt närvide tervisele ja ainevahetusele, vahendab New Scientist.

Neuronid moodustavad aga aju hallolluse, mida seostatakse pigem mõtlemisvõime kui loovusega. Seega keskendub Jung loovust uurides hoopis valgeainele, mis koosneb suures osas rasvkoelistest, neuronite ümber mähkunud müeliinkiledest. Mida vähem on ajus müeliini, seda vähem terviklik on valgeaine ja seda aeglasem teabe liikumine selles.

Mitmed hiljutised uurimused on andnud mõista, et valgeaine suur terviklikkus ajukoores, mida seostatakse kõrgemate vaimsete funktsioonidega, tähendab suuremat arukust. Valgeaine ja loomingulisuse vahelist seost uurides avastas dr Jung aga midagi suisa vastupidist.

72 vabatahtliku katsealuse valgeaine uurimiseks rakendas ta difusioontensor- ehk DTI-tomograafi. Erinevalt magnetvõnkelisest MRI-tomograafiatehnoloogiast, mis mõõdab koemahtu, selgitab DTI välja hoopis suuna, milles vesi läbi valgeaine närvikanalite valgub ja näitab valgeaine terviklikkuse määra.

Katsealuste hajusmõtlemise võimet — loomingulisuse ning sellega kaasneva uute ideede peale tulemise võime tegurit — oli eelnevalt testitud. Jung avastas, et võrreldes vähem loominguliste katsealustega oli kõige loomingulisematel inimestel aju valgeaine terviklikkus väikseim seal, kus prefrontaalne ajukoor kohtub sügavamal paikneva vaheaju piirkonna taalamusega.

Jung oletab, et aeglasem side mõnede ajupiirkondade vahel muudab inimesi loomingulisemaks. “See võib lubada ühildumatute ideede seostamist, suuremat uudsust, rohkem loomingulisust,” ütleb ta.

Varasemad uurimused on andnud mõista, et anomaaliad aju valgeaines võivad olla seotud mõnede psühhiaatriliste häiretega nagu depressioon, Alzheimeri tõbi, autism, skisofreenia ja bipolaarne häire, aga ka kõnehäiretega nagu kogelemine. Seega kinnitab äsjane avastus ka seost loomingulisuse ja vaimuhaiguste vahel. Üks Jungi uurimuse ajendeid oli tähelepanek, et kui vanadusnõtruse all kannatavate inimeste aju valgeaine lagunema hakkab, muutuvad nood tihti loomingulisemaks.

Taolised tulemused on üllatavad, eriti asjaolu valguses, et enamasti peetakse valgeaine terviklikkust positiivseks näitajaks, osutab Los Angelese California ülikooli neuroloog Paul Thomson, tunnistades samas, et teabe kiire liikumine ei pruugi loomingulise mõtlemise juures oluline olla. “Ülikiirest mõtlemisest võib olla kasu malemängus või Rubiku kuubiku kokkukeeramisel; romaanide kirjutamine või kunstiteoste loomine pole aga tingimata valdkonnad, millega tegelemine nõuaks suurt vaimset kiirust,” ütleb ta.

Ometi rõhutab Jung, et loomingulisus ja arukus võivad käia käsikäes, sest kumbagi paistavad kontrollivat valgeaju eri piirkonnad. Seega pole teoreetiliselt mingit põhjust, miks ajukoores väga tervikliku valgeainega ja väga arukal inimesel ei võiks ajukoorte vahel ja sügavamates ajupiirkondades olla vähem terviklik valgeaine, mis soodustab loomingulist mõtlemisvõimet. “Need protsessid paistavad toimivat teineteisest suhteliselt sõltumatult,” ütleb ta.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.