Uurides X-kromosoomil toimunud geenimutatsioone, nägid teadlased, et tugevad muutused leidsid aset just väljarännu aegadel. Meestel on teadupoolest üks X-kromosoom, naistel kaks, kirjutab ajakiri
.

Suur muutuste hulk viitab teadlaste sõnul sellele, et väljarännanute seltskonna genofondis oli X-kromosoome omajagu vähem kui teisi kromosoome ehk mehi tuntavalt rohkem kui naisi.

Ajakirja Tarkade Klubi veebruarinumbris:
  • Eesti suusaedu salaretsept
  • Kõrbehommik surikaatidega
  • Rahvusvaheline looduskaitsja Kalev Sepp
  • 2008. aasta suurimad teadusläbimurded
  • Mis aitab pohmelli vastu
  • Darwini suure idee sünnilugu
  • Kuna vahe on nähtav aafriklaste ja muu maailma elanikkonna vahel, mitte aga muu ilma eri maailmajagude asukate vahel, järeldavad teadlased, et sugude tasakaal pidi olema kiiresti taastunud.

    Ka antropoloogid on küttide-korilaste kogukondi uurides täheldanud, et pikki rännakuid võtavad ette valdavalt mehed.