Video võiks olla rakendatav, et luua näiteks pealeloetud filme, kus näitleja suu sobitub pealeloetava tekstiga või aidata taasluua juba surnud filmistaaride varasemate kaadrite põhjal uusi filme. Samas on sellisel tarkvaral ka väga ohtlik potentsiaalne kasutusvõimalus - seda oleks võimalik rakendada võltsuudiste tootmiseks.

Algoritm skanneerib kaht videot kaadri haaval ning üritab kaardistada inimese näo, juhindudes 66st näopunktist. Seejärel hakkab video muutma väljundvideos kujutatud inimese poosi, silmajoont ja näoilmeid nii, et see muutuks sisendvideoga sarnasemaks. Lõpuks korrigeerib tarkvara varjud, juuksed ning õlgade kõrguse, et saavutada samasugune poos nagu esialgses videos.

Programmi loodud videoid testiti 135 inimese peal, kes vaatasid segamini programmi loodud viie sekundi pikkusi klippe ja tavaklippe. Keskmiselt suutsid videod ära petta umbes pooled vaatajad, kuid kuna inimestele öeldi varem, et tegemist on võltsitud videote testiga, olid nad nende suhtes kriitilisemad. Seda näitab ka asjaolu, et inimesed pidasid ka 20% tavaklippidest petuvideoteks.

Õnneks on tarkvaral ka piirangud - muuta saab ainult videoid, kus kaamera ei liigu ning kaader on paika pandud nii, et näha on inimese pea ja õlad muutumatul taustal. Lisaks ei ole võimalik inimese poosi liialt muuta - näiteks ei oleks näidisklipis võimalik keerata Vladimir Putinit tagurpidi, sest tarkvara ei tea, missugune Putini pea tagant välja näeb.

Eri riikidest pärit spetsialistide grupp tutvustab oma leiutist homme Vancouveris toimuval Siggraph 2018 konverentsil.