Nii nad tapsid netineutraliteedi: USA riiklik sidekomisjon loobub vaba veebi kaitsmisest suurfirmade eest

Netineutraliteedist ja vajadusest seda säilitada (või siis ära kaotada) on räägitud põhimõtteliselt sama kaua kui meie moodne digiajastu on kestnud: alates aastast 2007.

Iga paari-kolme aasta järel on see debatt teravnenud ja laiemalt tähelepanu kogunud, aga viimasel ajal rohkem USA-s, kus on selle teemaga kõige rohkem seotud suurfirmad ja nende grupid, olgu siis poolt- või vastuleeris. EL on seni otsustanud netineutraliteeti hoida.

Mida see väljend tähendab? Lühidalt seda, et internetipakkujad ei saa selle pakkumisel konkurentide/kasutajate piiramiseks räpaseid võtteid rakendada, sest:

* internet peaks olema vaba ja avatud

* igaüks, kellel on legaalne juurdepääs internetile, võib seal teha, mida iganes tahab ning külastada ükskõik millist veebikohta (välja arvatud, kui see läheb seadustega vastuollu)

* internetipakkujad peaksid kohtlema kogu internetti võrdselt, s.t pakkuma võrdse kvaliteediga juurdepääsu kõigile veebikohtadele

Kes tahab teemaga pikemalt tutvuda või mälu värskendada, sellele sobib näiteks artikkel, mis ilmus Fortes 2014. a märtsis.

Kas, kus, mida ja millal netineutraliteedi kadumine kaasa toob, seda ei saa veel keegi täpselt ennustada.

Teoreetiliselt võidavad vaba veebi kadumisest enim USA internetipakkujad ja suured meediafirmad (või nende liidud). Neil on senisest palju rohkem vabadust internetiühenduste hindasid mõjutada ja otsustada, et kes mida makstud raha eest üldse saab.

Selle iva oleks oma võimu kasvatada ja konkurentide oma piirata, näiteks võib üks operaator Netflixi oma võrgus aeglaseks muuta, et inimene, kes ei saa operaatorit vahetada, eelistaks hoopis konkureerivat teenust nagu Hulu. Kui räpaseks need mängud minna võib, saame veel näha.

See võib muidugi pidurdada ühiskonna, innovatsooni ja majanduse arengut, kuna iga ettevõtja ja leiutaja ei saa enam oma internetiressursse vabalt ja oma suva järgi kasutada.

Sidekomisjoni otsuse üheks niiditõmbajaks võib pidada ISA meedia ammust lemmikpeksupoissi, president Donald Trumpi, kes ka ei varja, et esindab suurfirmade huve.

Sidekomisjoni juhatuse esimees ja neutraliteedi tühistamise ettepaneku teinud Ajit Pai on nimelt Trumpi käsilane, keda on nimetatud presidendi üheks tõhusaimaks korporatiivseks käpiknukuks (ingl one of the most effective pro-corporate puppet).

Härra Pai astus ametisse alles tänavu jaanuaris ja on juba mitmeid suurfirmasid soosivaid otsuseid aidanud "läbi suruda", näiteks kaotas ülempiiri selle osas, et kui palju internetipakkuja võib ärikliendilt raha küsida. Netineutraliteedi kaotamise hääletus on siin tema suurim senine "saavutus".

Uuringute põhjal vähemalt 80 protsenti ameeriklastest pooldab netineutraliteeti (vaba veebi), nii et saame näha, kui vihaseks võitlus selle säilitamise nimel minna võib. Suurfirmadel on palju raha ja seega võimu.