Midase puudutus: kuidas Uberil õnnestub nii palju raha ligi meelitada
Edasine on kinnitanud, et probleem on aktuaalne ja üldine, sest tänavuse mai seisuga pakub USA-s San Franciscos loodud idufirma omanimelist teenust 66 riigis 449 linnas.
Nad on sünnitanud ridamisi konkurente ja järeleahvijaid, on kujunenud tõsiseks rivaaliks ja ohuks tavapärasele taksondusele ja on üldiselt hästi tuntud.
Firma turuväärtus on hetkel ümmarguselt 60 miljardit eurot ja probleemi ei valmista ka investorite raha kaasamine. Vahepeal tundub, et Uber kuulutab raha juurdesaamisest iga nädal. Miljard siit, kaks ja pool sealt...
Kokku on kaasatud juba 13,3 miljardit eurot. Vaba raha on Uber suutnud kõrvale panna lausa 5,3 miljardi euro jagu.
Miks Uber on nii edukas ja mida nad selle sissevoolava "krabisevaga" teevad, küsib The New York Times.
Kui alustada teisest küsimusest, siis on vastus üsna lihtne: Uber tahab vaikselt, aga kindlalt maailma "vallutada" – ja see on kallis, nagu iga sõjategevus. Sihikul on Hiina ja India, kus tuleb turu võitmiseks palju kulutada.
Aga kuidas nad nii edukad on? Kus on, sinna tuleb juurde. Iga kord, kui Uber näiteks miljardi saab, muutub rahasüstijatele vähem atraktiivseks mõte pigem mõnd konkurenti aidata (neid on terve rida, eestimaalasele tuntuim vast Lyft).
Ning iga kord, kui mõni konkureeriv sõidujagamisteenus rahapuudusel või muul põhjusel alla vannub, siis tundub veel mõistlikum just Uberile tuult tiibadesse lisada.
Lisaks veel tõsiasi, et "finantssüste" tuleb koguda ruttu ja seda tehakse innuga, et taguda rauda, kuni see kuum.
Paljude esialgu poppide (idu)firmade kõrge turuväärtus hakkab mingi aja pärast langema, mis omakorda muudab riskikapitalistid ettevaatlikumaks. Nii et raha saamine sõltub ka üldisest meeleolust rahasüstijate seas.
Uberil on maailmsel areenil siiski ka vähemalt üks vägev konkurent. See on hiinlaste sõidujagamise turu liider Didi, mis kogus hiljuti 6,2 mld eurot, osa sellest muide Apple'ilt.
Uberi kaasasutaja Travis Kalanick lootis ka sealtsamast toetavat "süsti" saada ja oli plaaninud Õunamaja tippjuhtidega kohtuda samal nädalal, kui Apple teatas Didisse investeerimisest.
Ja on teisigi investoreid, kes annavad raha nii Uberile kui ka Didile. Mõlemad on ju piisavalt edukaid, et neid toetada. Ja mine tea, kiirelt globaliseeruvas maailmas võib ju neist kaugemas tulevikus üks ettevõte saada?
[HILJEM LISATUD] Mulle meeldis selle artikli kommenteerija vaimukas repliik, et kui juba pealkiri legendaarset kuningas Midast mainib, siis ei maksa unustada, kuidas tema lugu lõppes.
Uberiga paralleel on vast see, et, nagu mainitud, ei pruugi ettevõtete kõrged turuväärtused püsima jääda ja võivad sama võimsalt õhust tühjaks joosta.
Lisaks on Uberi juhtkonnal võimalus oma kuldne puudutus kaotada, kui nad ei oska sissevoolava rahaga midagi tarka peale hakata, või veel hullem – selle rumalate otsuste tõttu ära kulutavad.
