Kuidas veebis surfamine mõnusamaks muuta? Interaktsioonidisainer selgitab

 (1)
Kuidas veebis surfamine mõnusamaks muuta? Interaktsioonidisainer selgitab
Maarja-Liis Raamat (foto: Kristi Mägi-Toobal)

Interaktsioonidisaineri töö on teha veebis surfaja elu mugavamaks.

Interaktsioonidisaineri amet on Eestis veel vähetuntud ning selle töö vilju ei osata teadvustada.

Samas puutuvad paljud sellega pea iga päev kokku – veebis uudiseid lugedes, lehti sirvides või mõnda seadet kasutades. Mida amet endast kujutab, räägib oma kogemuse põhjal Elisas interaktsioonidisainerina töötav Maarja-Liis Raamat.

Kindlasti on kõik kogenud, et mõnelt veebilehelt on midagi keeruline leida, sest see võtab palju aega. Või on hoopis veebilehe omanikuna probleem, et kliendid ei jõua soovitud infoni.

Liigsed klikid või kulunud aeg vähendavad võimalust jõuda tulemuseni, mistõttu on informatsiooni esitamise viis ja toimingu läbiviimise lihtsus võtmetähtsusega.

“Põhjus on tihti kehvas kasutajamugavuses ning see on interaktsioonidisaineri, teisiti tuntud ka kui kasutajakogemuse ehk UX-disaineri tööpõli,“ ütleb Maarja-Liis.

Teemasid, millega selles ametis kokku puutub on aga hoopis rohkem, ulatudes veebilahendustest füüsiliste objektideni välja.

Nii võib interaktsioonidisainer tegeleda teleriekraani kuvade ja navigatsioonivõimaluste parendamisega, analüüsida kaubandusketi iseteeninduspultide funktsionaalsust või hoopiski hinnasiltide kujundusi.

„Minu töö puudutab eelkõige veebikeskkondi ja seda, kuidas seal teenused kergesti käsitletavaks ja loogiliseks teha. Tegeleme kliendi vajaduste ja äri ühildamisega.”

Seotud lood:

Analüüsist lahendusteni

Maarja-Liisi sõnul ongi tehnoloogiakeskses maailmas kasutajasõbralikkus just peamisi märksõnu.

“Lõpetasin hiljuti Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini eriala ja juba seal sai selgeks, et teenuste või toodete peamine eesmärk ei ole nende ilus välimus. Tegelikult loeb see, kas kasutaja jaoks on toiming arusaadav ja intuitiivne või kui hõlpsasti on näiteks teatud füüsiline toode käsitletav.

Interaktsioonidisaineri töö algab analüüsimisest ja kitsaskohtade leidmisest.

„Kaardistame olemasoleva lahenduse või kliendi probleemi, samuti plusskohad. Seejärel teeme ettepanekud lahenduse jaoks. Enne arvutis prototüübi valmistamist, teen paberil valmis sketšid.

Sealt edasi läheb juba töö edasi kujundajatele ja arendajatele. Üks tööülesandeid on ka see, et testime ideid päriselt klientide juures. See annab kiiresti selgust, kas paberile pandud asi ka tegelikult töötab.”

Nagu kirjeldusest näha, ei tähenda amet vaid arvuti ees istumist, liikumist ja suhtlemist on palju.

“Väga tähtis on selles töös empaatiavõime ja see, et suudad end panna teiste kingadesse, tajuda probleemi kõigi nurkade alt. Pean nägema kaugemale oma minapildist. Hea koostööoskus on kõige aluseks.

Igapäevaselt suhtlen arendajate, analüütikute, kujundajate, tootejuhtide ja turundustiimiga. Ühise keele rääkimine on oluline.” Ka julgus on noore interaktsioonidisaineri sõnul tähtis, sest head ideed sünnivad katsetades ja erinevaid lahendusi läbi proovides.

Iga päev midagi uut

“Igav selles töös ei hakka, kuna iga päev õpid midagi uut. Mul on hea meel, et olen saanud töö käigus väga palju uusi teadmisi omandada. Mu tööandja on seda meelt, et rumalaid küsimusi pole ning kõike kohe teadma ei pea. Oluline on õpihimu ja soov kogemusi omandada.”

Õnneks sai Maarja-Liis ka edukalt töö ja õppimise omavahel liita. “Haridus on mulle oluline ning ma ei tahtnud kooli töö pärast tagaplaanile jätta, õnneks mõistva suhtumise tõttu ei pidanud ka. Kui kõik on tehtud ja tulemused head, ei ole oluline, kus ja millal sa oma tööd teed.”

Maarja-Liisi sõnul selles töös rutiini kergelt ei teki. “Mõned projektid kestavad kaks aastat, teiste jaoks on aega kaks päeva. Vaheldust on väga palju.

Põnevaks teeb töö ka see, et amet on praktiline ja mitmekülgne, oled kogu aeg uute projektide juures, pead olema tehnoloogia arenguga kursis – kõik muutub pidevalt, tuleb täiendada ja parandada.

Väga palju on ka loomingulisust. Pead leiutama ja julgema proovida katsetada erinevaid lahendusi.” Kiire kohanemisvõime on see, mida Maarja-Liis on praktilise töö käigus õppinud.

Eestis veel tundmatu

Kui praegu peab Maarja-Liis veel paljudele selgitama, mis tööd ta ikkagi täpsemalt teeb, siis vaikselt on huvi selle ameti vastu kasvamas.

“Eestis on teadlikkus sellest tööst veel madal. Ei teata, miks sellist ametit üldse vaja läheb. Tegelikult on interaktsioonidisaineri töö meile kõigile lähemal, kui arvata oskame.”

Loe veel

Kui varem oli selle eriala õppimisvõimalusi Eesti haridussüsteemis napilt, siis nüüd on Eesti Kunstiakadeemias nii bakalaureuse tasemel digitootedisaini eriala kui ka magistriõpingutes interaktsiooni disaini õppekava.

“Usun, et noorte jaoks on see amet kindlasti põnev ja julgustan seda kaaluma, kellel on huvi, kuidas teenuseid või tooteid paremini tööle panna ja kasutajasõbralikumaks muuta. Kindlasti annab eriala võimaluse ka soovi korral rahvusvahelist karjääri teha, kuna see töö riigipiire ei tunne,” ütleb Maarja-Liis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare