Näiteks Androidi uusim suur väljalase 8 "Oreo" ilmus ligi poole aasta eest, aga elutseb seni 1,1 protsendil Androidi seadmetest. Kui varianti 8.1 mitte arvestada, siis on see number isegi kõigest 0,8%.

Hea siiski teada, et hetkeseisuga on kõige levinumaks Androidi väljalaskeks tõusnud 7.x "Nougat".

See ilmus küll juba ligi pooleteise aasta eest, kuid on ikkagi suhteliselt uus tarkvara, mida ei kimbuta enam turvaaugud, mis suisa sadu miljoneid seadmeid on teoreetilisse ohtu seadnud. Just parendatud turvalisus on üks peamisi põhjuseid, miks tasub alati uusimat opsüsteemi tahta.

"Nougat" ehk täpsemalt väljalasked 7.0 ja 7.1 jooksevad praeguseks 28,1% ehk vastavalt 22,3% ja 6,2% Androidi seadmetest.

Androidi leeris on siiski palju neid, kes peavad vana tarkvara kasutama, sest tootjad ei soovinud neile piisavalt kaua uuendusi edastada.

Ümmarguselt iga kuues peab leppima väljalaskega 4.x (ilmus 2013. a oktoobris) ja koguni iga neljas on jäänud väljalaske 5.x juurde (ilmus 2014. a novembris).

Siin tekib soov esile tõsta ja kiita Sonyt, mis väljastas juba möödunud septembris esimese telefoni, mis pakub "Oreot" kohe karbist võetuna.

Sony hiljutised telefonid on saanud sugeda vanamoelise disaini ja hämaras viletsaid pilte tegevate kaamerate poolest (ava endiselt f/2.0, kuigi suurtootjad on pigem 1.8-ni jõudnud), aga firma pakub uusimat Androidi siiski ammu enne teisi.

Isegi Androidi arendava Google'i uusim esindstelefon Pixel 2 ilmus hiljem ehk oktoobris, mis samuti otse loomulikult "Oreod" otse karbist võetuna pakub.