Forte mänguarvustus: Ryse: Son of Rome (Xbox One)
Loomulikult ei ole tegemist ideaalse mänguga ja tal on ka miinuseid. Aga millisel mängul pole?
Võin osaliselt nõustuda ka sellega, et võitlusstseenidele oleks tõepoolest võinud veidi rohkem tähelepanu pöörata ja võib-olla mitmekesisemat võitlust pakkuda. Ja kasutajale rohkem valikuvõimalusi anda. Kindlasti oleks saanud mängu siin ja seal veel siluda ning paremaks muuta.
Kuid Ryse: Son of Rome'i puhul on siiki vaieldamatult tegemist ühe parima nn esimese päeva mänguga uue põlvkonna konsoolidel.
Kui varasemalt on mõned analüütikud arvanud, et tegemist ei ole mänguga, mis võiks müüa konsooli Xbox One, siis vaidleksin siinkohal neile vastu. Arvestades tänast mängude valikut uue põlvkonna konsoolidel, siis Ryse: Son of Rome on kahtlemata see teos, mis aitab konsoolimüügile kaasa.
Mängija kehastab Marius Titusi nimelist sõdalast, kes liitus Rooma Leegioniga. Koduse külaskäigu ajal aga hukatakse barbarite poolt tema perekond ja ta vannub selle eest kättemaksu. Ja kus on selleks parem koht kui rindejoonel barbarite vastu.
Tänu oma oskustele ja juhivõimetele saab Mariusest kiirelt Tsentuurio. Sõjakäigus barbarite vastu avastab ta peatselt, et päris mitte alati ei asu vaenlased ainult ühel pool rindejoont.
Vastasetüüpe on erinevaid ja ka võitlusvõtteid tuleb nende puhul erinevaid kasutada. On nii nõrgemaid kui tugevamaid vastaseid. Ja suurema hulga vastaste puhul tasub silmas pidada, et kui mõlemad sind korraga ründavad, siis kaitsta saab end vaid ühe eest korraga.
Nii et suurema hulga vastaste puhul tasub nad kiiresti grupist lahku lüüa. Või veel parem, kogu fookust (Focus) ja kasuta seda. See võimaldab aja aeglasemalt liikuma panna ja vaenlaste arvu kiirelt vähendada.
Lisaks tavalistele vaenlastele on sisse toodud bossilahingud. Mõne puhul käib asi kergemalt, teise puhul aga tuleb kannatlikult oma hetke oodata, mil saad tema selja taha kukerpallitada ja rünnata.
Kuna nad on teistest tugevamad, tuleb sul ühte ja sama kukerpallitamise skeemi ikka ja jälle korrata. Ja need on selle mängu ühed kõige tüütumad ja igavamad hetked üldse minu jaoks.
Vastaste tapmisel on sul võimalik korjata erinevaid boonuseid, vastavalt valikule D-padil: elu, lisa-kogemuspunktid, fookus ja löökide tugevus.
XP-punkte korjates saad täiustada oma oskusi ja lisada erinevaid vastaste tapmise animatsioone. Nende korjamisel tuleb mängu QTE (Quick Time Event). Mida täpsem ja kiirem oled, seda suurema boonuse saad.
Neile, kes kardavad, et kogu mäng ongi üks suur QTE, võin rahustamiseks kinnitada, et see pole üldse nii. QTEd saab kasutada ainult vastase elu lõpetamisel.
Kui vastasel on alles jäänud ainult ühe kahe löögi jagu elu, ilmub tema pea kohale surnupealuumärk, mis viitab sellele, et soovi korral on nüüd võimalik käivitada QTE-seeria. See omakorda pakub võimalust vaadata aeg luubis vastase elu lõpetamist. Ning olemasolevaid variante on mitmeid, sõltuvalt siis, millised animatsioonid oled lahti lukustanud ja milline on sind ümbritsev keskkond.
Lisaks tavapärasele võitlusele antakse sulle aegajalt võimalus ka oma leegionäre kamandada. Siin oleksin heameelega oodanud rohkem erinevaid taktikalisi võimalusi. Kahjuks piirdub asi otse edasi marssimise ja kilpide tõstmisega. Või kaitsepositsioonil olles kahe valiku vahel otsustamisel.
Lisaks kampaaniale on Ryse'is areen. Areenil on võimalik madistada nii üksi kui ka mõne sõbraga koos. Eesmärgiks on barbareid tappa ja lõpuni vastu pidada. Erinevad areenikujundused pakuvad erinevaid väljakutseid.
Areenivõitluse ajal on kasulik silmas pidada ka rahva meeleolu. Mida rohkem meelelahutust rahvale pakud, seda suurem tuleb hiljem ka välja makstav tasu.
Kokkukogutud kulla eest saad omale osta erinevate varustuste pakke. Saadava varustusega on võimalik muuta oma gladiaator tugevamaks või näiteks saada lisaraha või lisa XP-i.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et Ryse: Son of Rome on hea mäng ja kahtlemata üks parima graafikaga mäng täna konsoolidel. Pakub nii mänguvõlu kui ka silmailu.
Nii et neile, kes otsivad uue põlvkonna konsoolidel uut, huvitavat ja ilusat mängu, siis proovige seda. Täna olemasolevate "uue põlvkonna" mängude seast on Ryse: Son of Rome kindlasti üks parimaid üldse.
Peale üksikosa läbimist jäid mul näpud sügelema ja oleksin heameelega soovinud, et lugu oleks veidi pikem olnud. Aga kes teab, võib-olla on just hea, et mäng sai läbi siis kui ta läbi sai.
Pikema mängu puhul on ju alati oht, et mänguvõlu kaob ära ja asi muutub pikapeale igavaks.
Hinne mängule: 8/10
Hea:
+ Suurepärased graafika ja heli
+ Keskne lugu
Halb:
- Multiplayer tüütab üsna kiirelt ära
- Piiratud raja tõttu ei õnnestu uudistada ümbritsevat ilusat maastikku
- Bossilahingud on tüütud ja igavad
