Facebooki hiidleke: kas näoraamatust lahkumine on ainus võimalus oma andmeid kaitsta?

 (65)

Facebooki hiidleke: kas näoraamatust lahkumine on ainus võimalus oma andmeid kaitsta?
Andmekaevur.Illustratsioon: Reuters

Eelmisel nädalal ilmusid välismeedias esimesed lood sellest, kuidas konsultatsioonifirma Cambridge Analytica kasutas kümnete miljonite Facebooki kasutajate andmeid, et koostada neist psühhograafilised profiilid ja seeläbi mõjutada neid valimistel. Kuidas oma andmeid Facebooki kasutajana maksimaalselt kaitsta ja on see üldse võimalik?

#deleteFacebook ehk üleskutse Facebookist lahkuda ja rakendus arvutist või nutiseadmest maha lasta on skandaalist lähtuvalt Twitteris teemaviitena hoogsalt levimas. Eile liitus sellega ka WhatsAppi kaaslooja Brian Acton, mis on seda märkimisväärsem, et WhatsApp on tänapäeval Facebooki oma.

Andmed on Facebooki kütus. Nagu CNN Tech ütleb, teenis Facebook eelmisel aastal 98% oma tuludest ehk 39,9 miljardit dollarit reklaamist. Suunatud reklaam, mille puhul saab rihtida konkreetset sihtgruppi, on aga mõjusam kui huupi reklaamimine. Kuivõrd Facebook teab oma kasutajate kohta tänu igale nende sotsiaalmeedias tehtud sammule ehk mahajäetud jäljele väga palju, on see suunatud reklaami tegemiseks ideaalne koht.

Seotud lood:

Kolmandatele osapooltele ehk välistele arendajatele avati Facebooki platvorm aastal 2007, kui Facebookil endal oli vaid 20 miljonit kasutajat. Hakati looma mänge, "viktoriine" ja muud. Sellele järgnes kasv - umbes 200 miljonit kasutajat aastas, nagu LA Times kirjutab - tänu millele sai Facebookist maailma suurim ja võimsaim sotsiaalvõrgustik.

Ühtlasi usaldas Facebook välistele arendajatele ka kasutajate isikuandmed - elukohad, koolid, poliitilised eelistused ja nii edasi. Cambridge Analyticsi skandaal seisneb selles, et Cambridge`i ülikooli professor Aleksandr Kogani firma Global Science Research lõi rakenduse nimega "thisisyourdigitallife", mida aastal 2013 laeti alla 270 000 korda. Allalaadijate kaudu pääses Kogan ka aga ka nende sõprade andmetele ligi, mis tähendas, et tal oli infot miljonite inimeste kohta.

Loe veel

Rakendusel endal oli küll luba andmeid kasutada, aga neid Cambridge Analyticale edasi müüa muidugi mitte. Facebook sai sellest aastal 2015 teada ja käskis andmed hävitada. Ehkki CA väidab, et seda tehtigi, ütlevad firma endised töötajad, et tegelikult on ettevõttel siiski osa andmeid alles ja Facebooki ei huvitanud sugugi, kas need ka tegelikult kustutati või ei.

Ilmus uuski vilepuhuja

Vähe sellest, täna ilmus The Guardiani vahendusel välja veel teinegi vilepuhuja. Sandy Parakilas, kes vastutas Facebookis aastail 2011-12 kolmandatest isikutest tarkvaraarendajatega seotud andmelekete järelevalve eest, ütles lehele, et ta hoiatas Facebooki juhte, et lõdvavõitu suhtumine andmekaitsesse võib viia suurte probleemideni.

"Minu mure seisnes selles, et Facebook ei monitoorinud kõiki andmeid, mis serveritest arendajateni jõudsid ja me ei teadnud, mida arendajad nende andmetega teevad," ütles ta. "Null. Absoluutselt ei mingit kontrolli."

Parakilas lisas, et Facebooki kasutustingimised ja seaded olid niisugused, mida inimesed üldiselt ei lugenud ega mõistnud neid. Ettevõte ei kasutanud ka näiteks välisaudiitoreid, et garanteerida, et andmeid ei väärkasutata. Vähe sellest - mees lisas, et ta eeldas alati, et on olemas midagi musta turu laadset, kus Facebookist korjatud andmetega kabeldakse. Ent kui ta soovitas kolmandaid arendajaid auditeerida, et välja uurida, mida andmetega ikkagi tehakse, lükati ülemuste poolt see mõte tagasi.

"Kas sa tõesti tahad seda näha, mida sa leiad?" küsis üks Facebooki juhte temalt ning Parakilas tõlgendas seda kui viidet sellele, et Facebook on juriidiliselt tugevamas olukorras, kui see ei tea, kuidas täpselt andmeid kuritarvitatakse.

Mida teha?

Mida siis teha, kui on soov Facebooki edasi jääda, kuid enda andmete rändamist tont teab kelle kätte soovitakse võimalikult palju vältida?

Nagu NBC soovitab, võib esmalt võib minna oma konto seadetemenüüsse (kes ei tea, kuidas sinna pääseb, siis sinu fb-lehe päises oleval tumesinisel ribal avaneb paremal ülanurgas rippmenüü, "Seaded" on alt teine valik). Pärast sellele klõpsamist avaneb uus lehekülg, mille vasakus servas olevast menüüst tuleks valida "Rakendused" (see on alt viies).

Seal vajutada "Rakenduste, veebilehte ja pluginate" all nupule "Muuda". Seejärel ilmub uus pop-up aken, millelt tuleks valida "Disable Platform". Selle platvormi väljalülitamine tähendab, et su andmed ei liigu enam läbi rakendustarkvara liidese (API), mille kaudu kolmandad osapooled su andmeid näevad. Tasub muidugi tähele panna, et pärast seda ei saa enam mugavalt Facebookiga teistele saitidele sisse logida, mängida platvormipõhiseid mänge nagu Farmville ja nii edasi (alljärgnevalt lihtne skeemike, kuidas "Disable Platformini" jõuda).

Ekraanitõmmis.

Kui see tundub olevat liiga karm filter, siis võib näiteks ära hoida selle, et su info su sõprade kaudu kusagile kolmandatele isikutele edasi levib. Selleks tuleks valida sealtsamast "Teiste kasutatavad rakendused" ja korjata ettehüppavast nimistust maha kõik linnukesed, mille puhul sa ei soovi, et neid puudutav info su sõprade kaudu edasi jagatav oleks (sammud 6-7).

Ekraanitõmmis

Ent sellega pole siiski jagamine lõppenud. Nagu küberturvalisuse firma BTB looja Ron Schlecht NBCle ütles, võivad su jagatud laigid, fotod, millel sa märgitud oled ja muud detailid ikkagi osutuda neile kättesaadavaks, kes pole su sõbrad või on väljaspool su sotsiaalvõrgustikku. Mõned üritavad peidus püsida valenime kasutades, ent mobiilinumbri või e-mailiaadressi abil, millega kasutajad end autendivad, on nad siiski andmekaevuritele leitavad. Tõsi, vanale peikale-pruudile või ülemusele ehk mitte.

Ärge vajutage "meeldib"-nuppu

Ida-Inglismaa ülikooli juurateaduskonna infotehnoloogia, intellektuaalse omandi ja meediaõiguse lektor Paul Bernal soovitab veel BBC vahendusel lisaks: "Ärge vajutage kunagi ühegi toote lehel "Meeldib"-nuppu ja kui on soovi mängida erinevaid mänge ning vastata küsitlustele, minge otse nende leheküljele, mitte läbi Facebooki." ütleb ta. Ja lisab, et ainuke viis päriselt garanteerida, et su andmed on turvalises kohas, on ikkagi Facebookist lahkumine. "Facebookil tekib "soov" inimeste turvalisust rohkem kaitsta alles siis, kui inimesed hakkavad ära minema," sõnab ta. "Praegu pole sel mingit ajendit muutumiseks."

Infot näoraamatul on: austerlasest andmekaitseaktivist soovis aastal 2011 Facebookilt kogu infot, mis sotsiaalvõrgustikul ta kohta olemas on. Vastu sai mees CD 1200 failiga, mille seas olid kõikide arvutite IP-aadressid, millega ta Facebookis oli käinud, kõik teated ja vestlused ning näiteks isegi need postitused, mille ta enda teada ära kustutanud olid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare