Mis juhtus? Bitcoini väärtust "pärisraha" suhtes võivad alati tugevalt mõjutada reaalse maailma sündmused, alustades sellest, kui mõni mõjukas suur asutus või firma sellele toetust avaldab või seda maha teeb.

Antud juhul on muutus aga süsteemisisene. Bitcoini loojad on paika pannud, et iga 210 000 block'i lisandumisel peab kaevandamine muutuma poole võrra vähem väärtuslikuks.

Säärane verstapost saavutatakse tavaliselt umbes nelja aastaga. Sama palju arvutipoolset tööd, poole vähem 'coini!

Veel mõne päeva eest muutus kaevandajatele kümne minutiga kättesaadavaks 25 Bitcoini (hetkeväärtusega umbes 14 700 eurot), aga nüüdsest vaid 12,5.

Poolitamise peamisi eesmärke on inflatsiooni kontrolli all hoida ja samas väiksematele kaevandjatele asja raskemaks muuta.

Kui Bitcoin jääb endiselt populaarseks, võib järgmist poolitamist oodata usutavasti 2020. aasta paiku.

Asjatundja kommentaar

Eesti Krüptoraha Liidu liige Asse Sauga:

Auhind ja selle poolitamine on osa Bitcoini emiteerimispoliitikast. Auhinna kaudu n-ö luuakse süsteemi juurde uut raha.

Selle abil on võimalik välja arvutatada Bitcoini lõplik võimalik kogus, 21 miljonit, kuna arvutuslikult aastal 2140 kaevandatakse auhinnaks välja viimased shatoshid (1/100000000 Bitcoini).

Loogika on juurutatud nii, et hoida emiteerimine võimalikult stabiilsena ja ette ennustatavana olenemata keskkonna vms muutustest. Võib tekkida küsimus, mis motiveerib lõpuks kaevandajaid kaevandama?

On eeldatud, et kui Bitcoini kasutajate hulk tõuseb ajas, kasvab ka tehingute hulk ning kaevandajad saavad tulevikus rohkem tehingutasusid.