Kroonikakirjutaja Gregoriuse andmetel oli 563. aastal Genfi järves tekkinud laine nii võimas, et see tungis üle linnamüüride.

Eksperdid püstitasid nüüd teooria, et hiidlaine võis tekkida mõne suure maalihke tulemusel. Umbes viie kilomeetri kaugusel sellest kohast, kus Rhone'i jõgi suubub Genfi järve, leitigi sellise sündmuse jälgi.

Genfi ülikooli geoloog Katrina Kremer uuris jõe sügavaimat osa ning avastas sealt umbes kümne kilomeetri pikkuse kõrgema pinnamoodustise. Sealt leitud taimejäänuste järgi määratles ta, et need on jõepõhja sattunud ajavahemikus 381-612.

Krameri sõnul varises jõkke kõigepealt mäekülg ning see omakorda põhjustas jõekallaste varinguid, nende katastroofide koosmõju põhjustas suure hiidlaine.

Kremeri arvutisimulatsioonide kohaselt oli hiidlaine veel siis, kui see 70 minutit pärast varinguid Genfi linnamüürini jõudis, peaaegu kaheksa meetrit kõrge.