Soome suurimast pangakrahhist saab täna 25 aastat, võlgu on silutud siiani
Meie teame seda ajajärku lõpuks Soome majanduslanguse ehk lama järgi, mis 1990. a pillina pika ilu peale tuli. Enne seda nähti Soomes aastakümne kestnud pikka buumiaega, ning laenuturu vabaks laskmist Soome Panga poolt 1986. aastal. Ja kes sai, otsis kohe laenu välismaistelt pankadelt ja üritas ajada veelgi suuremat raha kokku börsilt.
SKOP osales 1980. aastate teise poole "kasiinomajanduses" hiilgavate operatsioonidega, ostes ja müües erinevate ettevõtete aktsiaid suure kasumiga. Aastakümne lõpuks oli pank aga juba nii suurtes võlgades, et enam polnud võimalik ka laenu saada. 1989. aastal tegi SKOP peadirektor Matti Ali-Melkkilä koguni enesetapu. Sellest ajast kuni panga ülevõtmiseni juhtis SKOP-i tööd Christopher Wegelius.
Ometi üritas SKOP raskustest üle saada veelgi agressiivsemaid riske võttes. Ja siis, 19. septembril 1991 oli Soome Pank sunnitud teatama, et SKOP tuleb riigi kontrolli alla võtta. Panga "prügi" ehk katteta võlad siirdati Varahaldusfirma Arsenal alla, panga kinnisvara ja aktsiapakk aga Spondali alla.
Alles 1995. aastal suudeti suur osa SKOP-i tegevusest üle anda Svenska Handelsbankenile, kuid probleemid sellega ei kadunud. 1999. aastal oli SKOP andnud end vabatahtlikult likvideerimisele, 2004. aastal tõmmati SKOP ka Helsingi börsilt välja. Kuid pikale veninud rahvusvahelised kohtuasjad USA-s ja Austraalias venitasid likvideerimist veel aastakümne, ametlikult sai pank likvideeritud juunis 2015. Üks kohtuasi Austraalias on siiani pooleli.
SKOP-i likvideerimine oli praeguses rahas läinud Soome riigile maksma 5,6 miljardit eurot.
Soome Pank, mis selles supis lahendust pidi otsima, oleks ka ise äärepealt SKOP-i võlgu klaarides pankrotti läinud. Juba niigi oli Soome neli aastat järjest majanduslanguses - 1990-1993, kui riigi sisemajandus kahanes idaturu kadumise tõttu kokku 13 protsenti ja tööpuudus kerkis 3,5 protsendilt isegi 18,9 protsendini. Eestit mõjutas otseselt ka Soome marga devalveerimine novembris 1991.
Seda perioodi, mida Soomes tuntakse nime all lama, noorem põlvkond aga enam ei mäleta. Ja nagu Helsingin Sanomat kirjutab, kümne aasta pärast on mälestus toonasest mulli purunemisest sisuliselt kustunud. Ka praegu on Soome tõsistes raskustes (majandus langes 2009. aastal ligi 8,3 protsenti ja ka 2012-2014 oli järjest miinuse poolel), kuigi lamaga seda veel võrrelda ei anna. Midagi oli 2009. aastaks siiski ka õpitud.
Varem konservatiivset laenupoliitikat ajanud peadirektor Matti Ranki kukutati ametist 1984. aastal, mil peadirektoriks sai Matti Ali-Melkkilä ja tegevjuhiks Christopher Wegelius. Panga aktsiaostude eest vastutas Juhani Riikonen, kes arvas, et Helsingi börs ja üldse ettevõtete aktsiad on tugevalt alahinnatud. SKOP leidis palju tegevusruumi, kuni 1989. aastal marga väärtuse kaitsmine ajas üles ka intressimäärad. Soome Panga hoiatustest hoolimata jätkas SKOP aga riskidevõttu. 1990. aasta majanduskrahhi ette näha ei osatud.
SKOP-i portfellis oli ka ligemale pool metsa- ja masinaettevõttest Tampella, millega koos ka SKOP pankrotti tüüris. Pangal oli kapitali vaid 3,7 miljardit marka, aga Tampella pinnal hoidmisse kulutati 6,3 miljardit. Raisku see läks.
Ja riskantseid mänge jätkati ka näiteks Jaapani börsil, USA ja Euroopa kinnisvaraturul. Eksootilisemaid ettevõtmisi oli saja miljoni dollari laenamine Neitsisaarte hotelliketile. Pea kõik USA investeeringud lendasid vastu taevast, sealsed vahendajad olid SKOP-i ka sihilikult petnud. Ja kui siis SKOP-i mull lõhkes, kadus Soome suurpank areenilt sisuliselt ühe päevaga.
Väiksemad hoiupangad üritasid end veel päästa uut panka - Suomen Säästöpankki - luues, kuid ka see läks peagi valitsuse järelevalve alla. Varahaldusfirma Arsenal, ehk nn prügipank, "roskapankki", mis 1993. aastal suurimaid pankrotipesasid siluma loodi, läks aga ka ise 2003. aastaks pankrotti. Kuigi suur osa võlgadest sai siiski kuidagi ära klaaritud.
Aga just see, et 2008-2009. aasta krahhis kannatas Soome suhteliselt vähe (pikem langus tuli pigem euroala võlakriisi tõttu), paneb Soome eksperte muretsema, et lama-eelne kogemus kipub ununema. Niigi polnud näiteks Islandil ega Iirimaal toonastest Soome kogemustest midagi õpitud. Liigseid riske kiputakse tänaselgi päeval võtma.
