Seal, kus fakte kõige vähem, on alati sündimas kõige suuremad järeldused. Nüüd on üks Briti ajaloolane järeldanud, et Robin Hood polnudki tegev Põhja-Inglismaal Nottinghami ümbruses, vaid hoopis keegi Kenshaw' William, kes olevat olnud Kentis 1216-1217 prantslaste sissetungi tõrjumas.

Paraku on seos Robin Hoodi ja Kenshaw Williami vahel sama vähe tõestatav kui kuus aastat varem välja käidud teooria, nagu Robin Hood oleks olnud hoopis Walesis tegutsenud vabadusvõitleja 150 aastat varem.

Legend Robin Hoodist leiab esimest korda väljenduse ühes 15. sajandi poeemis leiduva vihjega: "Robyn hode in scherewode stod," lisaks olla Yorkshire kohtuprotokollidest juba 1220. aastatel välja loetud teade põgenikust Robertus Hood, kes polnud kohtu ette ilmunud. Lääne-Yorkshire'is on ka kaheldav Robin Hoodi haud.

Kenshaw William tegutses ilmselt küll samal ajal, aga Kent asub Inglismaa kagunurgas, samas kui näiteks Sherwood, Nottingham ja York asuvad Inglismaa põhjaosas. Ajaloolane Sean McGlynn on väljaandes History Today tulnud välja  huvitava teooriaga, aga toonud pigem uue tegelase 13. sajandi Inglismaa maailmapilti.

Levinud legendid näitavad Robin Hoodi olevat konfliktis kuninga John "Maata" (1199-1216) õukonnaga, kes sai võimule pärast Richard I "Lõvisüdame" surma. Richard oli ristisõjast naastes sattunud Austrias pantvangi ja riik pidi 1194. aastal kuninga välja ostma. John kaotas aga järgnenud sõjas praktiliselt kõik valdused Prantsusmaal, ning oleks kaotanud ka Inglismaa takkaotsa, kuna vaid konstitutsioonilise monarhia kehtestamine Magna Chartaga aitas tal võimule jääda. Kuningas ilma maata, kuid kas Robin Hood oli ikka temaga sõjas?

Vahepeal olid mõned Inglise aadlikud pakkunud trooni Prantsuse printsile Louis (VIII)-le, kes maabus 1216 Inglismaal, marssis takistusteta Londonisse ja mõne kuuga oli alistanud pool Inglismaad.  Keegi Kenshaw'st pärit William olevat sel ajal silma paistnud vibuküttide väe juhina Louis' vastu võideldes. Ja alles aasta hiljem õnnestus uue kuninga Henry III toetajail Louis Inglismaalt välja kihutada. Prantsuse kuningaks oli Louis VIII 1223-1226.

McGlynn otsis sellest ajastust isikuid, keda saaks pidada ühtaegu kangelaseks kui ka kelmiks. Ja Kenshaw William tundus selleks sobivat. Mis küll ei tõesta, et ta oleks olnud sama isik kui Robin Hood. Igatahes on mütoloogiale lisatud veel uus müüt juurde - sel ajal oli sõjakogemusega vibukütte Inglismaal üksjagu, ka võis riigi teedel arvukalt maanteeröövleid kohata, ning üks ei välista teist. 

Aga väide, et tagaotsitav hulgus võinuks olla krooni lojaalne toetaja, lausa sõjakangelane, tundub siiski endiselt üle pingutatud. Ka on lõpuni tõestamata versioon, nagu Robin oleks olnud Loxley krahv, kellelt kirik olla maad käest võtnud. 2006. aasta Stephen Lawheadi versioon Robin Hoodist kui Walesi vabadusvõitlejast 11. sajandil omas veelgi vähem jalgealust.  Mõni autor on Robin Hoodi lausa 14. sajandisse paigutanud, aga seegi läheb teooriate maailma. 13. sajandist on pärit kokku kaheksa sissekannet kohtu protokollidest isiku kohta nimega Robin Hood (või sarnase nimekujuga), mistõttu tema tegelikus eksistentsis ei tasu kahelda. Aga need kanded on ikka pärit Põhja-Inglismaalt, mitte Kentist. Teine vastuolu on legendidesse kirjutatud, kuidas Robin Hood olevat Richard Lõvisüdamel aidanud trooni tagasi võtta - aga see toimus 30 - 40 aastat enne neid kõnealuseid kohtuprotokolle.
Kas ta tõesti elas enam kui 60-aastaseks? Võimatu ei ole.

Selge on see, et rahvasuu sidus kokku erinevaid isikuid ja erinevaid ajastuid. Ilmekamaks näiteks on umbes samal ajal kirja pandud legendid kuningas Arturist (kes elas Britannias arvatavasti 5. või 6. sajandil, aga legendides on temagi tegevus segi aetud kaasaegsete tingimustega 12. sajandi Bretagnes). Trubaduuride lennuka luule ajastul oli kõik võimalik.