Priiuse põlistumise päev - käiku lasti Eesti kroon
Kommunistide wäljaastumine täiesti nurja läinud
Jultunud sõjariistus kallaletungimine eile hommikul kaitseministeeriumile, postkontorile, Balti jaamale, kaitsewäe ühendatud õppeasutustele ja teistele riigiasutustele. Kommunistide sõjariistus salgad igalt poolt kohe wälja löödud.
Eilehommikune kommunistide sõjariistus wäljaastumise kohta ilmusid warsti peale selle mahasurumist walitsuse ja ülemjuhataja järgmised teadaanded:
Erakorraline bülletään
Tallinn, 1. detsembril 1924, kell 11.10 min(utit)
Täna kell 5.30 pandi Tallinnas toime kommunistide sõjariistus kallaletungimine mõne sõjawäeosa staabi ja riigiasutuse peale.
Kallaletungimine likwideeriti kohe ja paari tunni pärast walitses linnas täielik kord.
Mujal riigi piirides pole korda rikutud.
Teine erakorraline bülletään
Tallinn, 1. dets 1924, kell 12.45. Ametlik.
Täna kell 5.30 katsusid Tallinnas kommunistid enese alla wõtta riigiasutusi. Seks olid organiseeritud 5–10-mehelised lööksalgad, kes olles warustatud püsside ja käsigranaatidega ühteaegu sisse tungisid mitmete wäeosade staapidesse ja korrapidajate ruumidesse, pildudes käsigranaate.
Samal ajal tungisid samasugused salgad Toompea lossi wahtkonna ruumi, Balti raudtee jaama, Wiljandi raudtee peajaama, posti-telegraafi keskjaama ja politsei jaoskondadesse.
Sissetungimiste tagajärjel olid mõned surnud ja haawatud, olid ka üksikute ohvitseride mahalaskmisi, kes oma teenistuskohuste täitmiseks tänawale olid ilmunud.
Waatamata selle peale, et sissetungimiste tagajärjel oli side kohati lõhutud, asusid wäeosade ülemad juba waremantud juhtnööride järele wiibimata tegewusse. Wäeosad astusid üles täiesti kohusetruult ja kahe tunni jooksul oli kommunistide wäljaastumine igal pool likwideeritud.
Pealinnas on täielik kord jalul. Ametiasutused on oma igapäewases töös. Wäljaspool Tallinnat üle riigi walitseb rahu.
Praegu on selgitamisel wäljaastumise ohwrite arw. Muude hulgas on surma saanud teedeminister Kark. Teised walitsuse liikmed on puutumata. Üldine ohwrite arw ei tõuse üle 50. Haigemajadesse on haawatuid toodud 40 ümber.
Walitsuse otsusega on kogu riigis sõjaseisukord maksma pandud ja kindral-leitnant J. Laidoner määratud sõjawägede juhatajaks ülemjuhataja wõimuga.
Tallinna wangimajade kallale, kus kinnimõistetud kommunistisid peeti ja mis kõwa walwe all olid, ei ole kallaletungimisi toime pandud. (Päewaleht 2.12.1924)
Kommentaar: riigipöördekatset juhtisid piiri tagant Kominterni ja Moskva kindralstaabiga seotud Eesti enamlased, kes olid selleks illegaalselt Eestisse tulnud. Jaan Anveltit nähti Balti jaama vallutamas, kuid ta pääses tulevahetuse ajal põgenema. Vangi langenud 97 riigipöörajat lasti sõjaväljakohtute otsusel maha. Teedeminister Karl Kark hukkus tulevahetuses Balti jaamas.
Pilk selle arutamise käiku
Läinud nädalal wõeti riigikogus wastu seadus, millel kahtlemata on suur tähendus meie tulewaste agraarolude wäljakujunemisel. See on riigimaade põlisele tarwitamisele ja omanduseks andmise seadus, mille alusel asunikud nüüd riiklisest maatagawarast neile antud kohad wõiwad omandada endile, kas päriseks eraomanduseks wäljaostu teel ehk jälle wõtta põlisele tarwitamisele obroki näol. See seadus oleks järgmiseks sammuks, mis pidi iseenesest mõistetawalt järgnema 1919. aastal asutawa kogu poolt wastu wõetud maaseadusele, mis jättis lahendamata käesolewa küsimuse.
Peab ainult kahetsema, et seaduseandlus meie maaolude korraldamisel, mis nõnda hoogsalt algas asutawas kogus, wahepeal nõnda aeglaselt on liikunud, et alles nüüd, ligi kuue aastase ootamise järele, meie arwurikas, endistele mõisa maadele asunud põllumeeste pere wõib kindlamas teadmises ja usus endi kohti korraldama ja harima hakata, selles teadmises, et tehtud tööd ja waewa ei waritse enam hädaoht, et maa wõidakse käest ära wõtta, teinekord pealegi wäikese maakorralduse ametniku tujude tõttu. Asunikule ja riigirentnikule on nüüd antud õigus päristalu omanikuks saada, nagu kõik teised wanad põllumehed seda juba aastakümnete wältel on olnud. (Kaja, 17.06.1925)
Kommentaar: 1919. aasta maareform oli sisuliselt kaotanud maatameeste mõiste ja sünnitanud Eesti ühiskonnas uue kihi, nimelt asunikud ja riigirentnikud, kes enamikus olid Vabadussõjas võidelnud sõdurid või nende pärijad. 1925. aasta seadusega korrastati omandisuhteid maal, kusjuures talunikele avati ka uued krediidikraanid 1926. aastal asutatud Eesti Maapanga kaudu.
Esimese õhtu defektid kõrwaldatud. Tänane eeskawa.
Laupäewal awati Tallinnas „Ringhäälingu” poolt esimene raadio-telefoni saatejaam.
Eesti walitsuse nimel soowis sel puhul õnne haridusminister Lattik. „Ringhäälingu” esimees A. Tamm kõneles, missuguste raskustega tuli wõidelda enne saatejaama ülesseadmist. Järgnesid muusika palad prof. Bööcke, A. Lemba ja A. Arderi poolt.
Esimesel õhtul ei õnnestunud mitte kõigil kuulmine hästi. Mõnestki kohast üle kodumaa pöörati laupäewal juba kella 8 paiku meie toimetuse poole kaebusega, et Tallinna asemel aparaadist ainult ragin wastu kostab. Wiga oli Tallinnas olnud. See kõrwaldati ja pühapäewast programmi olla igalpool hästi kuuldud, nagu teated Kuressaarest, Narwa-Jõesuust, Tartust ja mujalt kõnelewad.
Tahaksime paljude meie poole pööranud kuulajatega üheskoos soowida, et „Ringhääling” oma programmi läbiwõtmisel äärmiselt täpne püüaks olla. Hoitagu tüütawalt pikkade waheaegade eest; öeldagu iga numbri eel, mis tuleb, kuid lühidalt, jättes ära „härrad” j.m. ülearused sõnad. Miks korrata alati „laine pikkus 440”? Küllalt selge on „laine 440” jne. Algus peab olema punktipealne ja samuti ka lõpp. Tahetakse ju ka teisi jaamasid kuulda, kes täpselt algawad.
Loodame, et kõik puudused kõrwaldatakse, kui suurem wilumus tuleb. (Waba Maa, 21.12.1926)
Kommentaar: ringhäälingu katsetusi oli Eestis tehtud juba 1924. aastast alates, esialgu Haapsalu, hiljem Tallinna saatjaga. 1926. aasta 18. detsembriks oli üle Eesti paigaldatud umbes 2000 raadioaparaati. Ametlik avasaade oli 18. detembril 1926 kell 19 õhtul. 1927 kolis ringhääling Estonia hoonesse, kuid märtsipommitamises 1944 hävis teater koos ringhäälingu arhiiviga.
Eesti Pank tellib 5-, 10- ja 50-kroonilisi. Tellimisleping kirjutatakse laupäewal alla.
Eeltööd hõberaha löömiseks.
Riigitrükikoda laiendatakse.
Valmistamine kestab kolm aastat. Valmistuskulud tõusevad 47 miljonini.
Kui läinud aasta maikuus uue rahaseaduse eelnõu rahaministeeriumis lõpulikult wälja oli töötatud, kutsuti Eesti Pangas wastaw komisjon ellu, kelle ülesandeks oli uute rahakawan-dite wõistlustingimuste wäljatöötamine. Komisjon töötas wõistlustingimused wälja ja need esitati walitsusele kinnitamiseks.
Walitsus tegi nendesse aga muudatusi, sest komisjon oli uute rahade formaadiks wõtnud Rootsi rahade formaadi, millistel 5-, 10- ja 100-kroonistel suurus ühesuurune on. Walitsus tunnistas aga otstarbekohasemaks uute rahade formaadiks wõtta Taani rahade formaadi, kus wähematel rahadel formaat erinew.
Hindamiskomisjon waatas 13. dets l(äinud). a(astal). kawandid läbi ja tunnustas esimese auhinna wääriliseks kawandid, mis walmistanud riigitrükikoja kunstnik-konsultant hra Reindorf, teise auhinna omandas riigitrükik. graafik hra Doll ja kolmanda – graafik hra Tõnishoff. Hra Reindorfi joonistused erinesid tunduwalt teistest ja hindamiskomisjon otsustas üksmeelselt neid rahakawandite aluseks wastu wõtta. (Päewaleht 2.06.1927)
Kommentaar: rahareformi oli Eestile soovitatud koos 1926. aastal Rahvasteliidult saadud suure laenuga, mis ühtlasi nõudis kogu riigi rahanduse ja panganduse korrastamist. Kuigi rahareform toimus formaalselt 1. jaanuaril 1928, lasti uued kroonid Eesti markade asemel (olid kasutusel 1919–1927, ületrükiga kuni 1939. aastani) käibele 1928–1930.
