Palgasõdureist ei piisanud - Rootsi tõi tagasi kohustusliku ajateenistuse, kuid sõel on väga tihe
Oli aasta 2010. Rootsi arvas, et on aeg kohustuslik ajateenistus ajaloo prügikasti saata ja palgaarmeele üle minna. Ühtlasi tehti kaitsevägedes teenimine sooneutraalseks, ehk naisi oleks värvatud võrdselt meestega. Tulemus oli paraku pettumus, sest palgasõdurite värbamisel on riik olnud tõsistes raskustes, loodetud 4000 uue sõduri asemel suudeti värvata aastas keskmiselt vaid 2500
Otsus palgaarmeele üle minna oli tehtud riigipäevas napi enamusega 153:150, ja alates Ukraina kriisi algusest (2014) saadi riigis aru, et eelmine otsus oli viga. Alates 2017. aasta 1. juulist on Rootsis jälle kutsealuste väkkekutsumine käima pandud, kuigi vabatahtlikkus on endiselt peamiseks kriteeriumiks. Ja nüüd on kutsealusteks nii naised kui mehed.
Kokku 90 000 noort, sündinud aastal 1999 pidid täitma eelneva ankeedi, kinnitades oma huvi ja võimekust armeeteenistusse minna. 22 000 neist märkis ka olevat huvitatud ja piisavas füüsilises vormis, mis ületas kõiki eelnevaid prognoose noorte sõjaväehuvi kohta. Neist küll 13 000 kutsutakse testidele, et kontrollida nende füüsilist ja vaimset vormi, lõpuks jääb sõelale ka sel aastal vaid 4000 uut ajateenijat.
Seega, kuigi vormiliselt on taastatud kohustuslik ajateenistus, on sinna pääsemine ikka väga tiheda sõela taga. Keeldumine ajateenistusest on ka vähemalt teoorias karistatav, aga pole eriti tõenäoline, et keegi vastu tahtmist väkke kutsutakse.
Vastupidi, need, kes testidel käinud, on olnud vägagi entusiastlikud, vahendab muljeid Helsingin Sanomat.
Kutsealuste hulka pääsenuist on naisi ligemale neljandik ja on alust arvata, et lõpuks armeesse võetute seas võib naisi olla veel vähem, ligemale 15 protsenti.
Juba 1968. aastast alates on olnud normiks, et ajateenistusse kutsutud peavad läbima meditsiinilised, füüsilised ja psühholoogilised testid. Veel 1970. aastatel olid nii valitsus, parlament kui ka kaitsevägi vastu naiste kutsumisele ajateenistusse, kuid alates 1980. aastast on naiste võimalus kaitseväes teenida oluliselt suurenenud.
Rootsi kaitsevägede püsivkoosseisus on 20 000 inimest, reservis 31 600. Kaitsekulutused riigis on 1,13 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
