Ja kes tahab, võib nüüdki oma kirjad futharkis vormistada.

www.ancientscripts.com/futhark.html

Kuigi skandinaavlaste ja teiste muinasgermaanlaste taevapildis troonis reeglina Odin, algab tähestik F-iga, pühendatuna ilmselt viljakusjumalannale Freyjale. Thor on andnud tähestikule kolmanda tähe, mida enamikus Euroopa tähestikes isegi ei tunta - þ (th) on siiani kasutusel islandi tähestikus. Odini täht on alles neljas.

Futharki vanem tähestik suudeti dešifreerida alles 1865. aastal Norra teadlase Sophus Bygge poolt, tegemist on tähestikuga kus on 18 konsonanti ja kuus vokaali ja seega oli temaga võimalik kirjutada päris selgeid tekste. Ometi tähti ei raisatud, ja pikki raamatuid nendega eriti kirja ei pandud. Hauakivi on ikka peamine koht, kus me neid kirju leiame. Futhark oli palju enamat kui tähestik, igal tähel oli oma müstiline, lausa maagiline mõju.

Vanem futhark jagunes kolmeks osaks, millest esimene oli pühendatud Freyjale, teine vaikusejumalale Heimdallile ja kolmas taevajumalale Tyrile.

Vanemast futharkist kujunes välja anglosakside tähestik futhorc 5.-11. sajandil (vaata siin), kus oli juba 33 märki ja viikingite noorem futhark 9.-12. sajandil (vaata siin), mis mingil põhjusel kahanes 16-täheliseks. Oma ruunikiri oli ka viiendal sajandil Rooma riiki rüüstanud gootidel. Kristluse saabumisel on teatud Rootsi piirkondades ruunitähestik saanud ka ladinapärase järjestuse A, B, C, jne, ja veninud jälle pikemaks. Seal on kirja pandud ka terveid raamatuid, isegi terve seadustekogumik futharkis. Skandinaavlaste ruunikirjad olid eeskujuks ka hilisematele eestlaste sirvilaudadele.

Hiljem kujunes välja hoopis teistsugune ruunitähestik 8.-10. sajandil türklastel (vaata siit) ja 12.-17. sajandil ungarlastel (vaata siit). Ja siis muidugi Tolkien tegi oma lugude tarbeks oma ruunikirja.

See lehekülg aitab teil oma nime futharkis kirjutada:
pbs.org/wgbh/nova/ancient/write-your-name-in-runes

Forte