Võrreldes 50 aasta taguse ajaga on Ida-Virumaal õhuheitmeid 100 korda vähem

 (1)

delfi_narva-4
Narva linnuse õu juunipäikses kümblemas.Foto: Sergei Stepanov, NPA

Täpsemalt käib jutt põlevkivi lendtuhast, sellega seotud radionukliidide heitmetest ning kaasnevast kiirgusriskist, mida eelmisel nädalal Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Taavi Vaasma põhjalikult uurinud on.

Vahendab ERR Novaator.

Teadmine, et suurtööstuste toormaterjalides sisalduvad looduslikud radionukliidid võivad kujuneda tootmisprotsesside tulemusena radioloogiliseks probleemiks, ei ole midagi uut. “See, kas tööstus kujutab endast olulist kiirgusriski elanikkonnale või tööstuse endi töötajatele, sõltub konkreetsest tööstuslikust protsessist,” räägib Vaasma juhendaja, Tartu ülikooli tahkisefüüsik Madis Kiisk.

Kuna radionukliidide lagunemisel tekkiv ioniseeriv kiirgus on kantserogeense toimega, on väga tähtis teada, milline on põlevkivituhas sisalduvate radionukliidide aktiivsuse kontsentratsioon.

Viimases toobki selgust Taavi Vaasma doktoritöö, mis otsis vastuseid seni põlevkivitööstuse läbiuurimata küsimustele: millised radionukliidid lenduvad atmosfääri, millised radionukliidid jäävad põlevkivituha eri fraktsioonidesse ning kas nende ümberjaotumine on kiirgusohutuse seisukohalt turvaline.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised